hihi :)

http://baariblogi.wordpress.com/ - soovitan lugeda/vaadata.. väga lahe (Y)

lähen diskole ja kuulan diskot..

tegelikkus ongi võluhõbe!

Väsitav, kuid see-eest erakordselt töine nädalavahetus seljatatud ning olen valmis uue nädala elamusteks. Taustaks mängib Hurts - Wonderful life ja hetkel ei tunne ma muud kui väsimust. Mõtlesin pikalt, kuidas seda postitust alustada. Esimesena turgatas pähe lause "Peab ikka puhta pime või seniilne olema, et märgata seda kaunist hõbedast sädelust väljas." Paraku aga ei leidnud pikemat juttu sellel teemal, seega kriipsutasin selle mõtte maha. Mõttelend lendas ja lendas, kuid sobivat lauset ikka ei leidnud. Seetõttu pean sissejuhatavaks lauseks ütlema vaid üht: Tere tulemast taas Piheli kultuurinurka. 

 Ärge nüüd arvake, et ma jõudsin taas teatris käia. Pean häbenedes ütlema, et käisin hoopis selle aja jooksul kaks korda kinos (ja ja ja, siit tuleb see jutt, et ise rääkisin kuidas kõik ikka jätaksid oma kinoraha kõrvale paar korda ja käiksid selle eest teatris). Kuid enda õigustuseks võin öelda, et käisin lastefilme vaatamas ning üllatus missugune. Mõlemast filmist leidsin mõtlemapanevaid seiku ja püüdsin leida peidetud allegooriaid (siin kohal ütleks aitäh Mamma Pendile, kes õpetas oma tublidele viiendikele sõna "allegooria" ja õpetas, et igas teoses on need olemas). Igatahes asume siis filmide juurde.

 Reede pärastlõunal, mil Monika oli oma laastava tööga hakkama saanud ja mistõttu preili elan-maal-töötan-linnas ei saanud oma armsasse lumme mattunud kodukohta minna, suundusime õemehe ja tema kahe võsukesega kinno, et vaadata lastefilmi "Võluhõbe" (järjekordselt õigustan ennast, et film ei pärinenud hollivuudist, vaid trollidemaalt /Norrast). Minu eelarvamus filmile - muinasjutt, mis lõpeb armsalt. Kuid nagu öeldakse, siis eelarvamused on petlikud ja armsa tunde tekitas juba see, et me olime ainsad, kes seda filmi vaatama läksid - kinoelamust ei seganud keegi peale kahe veresugulase. Positiivsust tekitas ka filmi õigeaegne algus ehk siis mitte mingeid treilereid ega kokakoola reklaame. Linateos ise rääkis sinistes päkapikkudest, kes hoolitsesid võluhõbeda eest, mis aitas päeval ja ööl vahetuda. Paraku aga väikese printsesspäkapiku, kes tahtis oma isa päästa, viidi võluhõbe inimestele. Lõpuks saadi see kätte ja filmil oli häppi ending nagu lastefilmidel ikka. Nagu näete, siis filmi ümberjutustust ma eriliselt teha ei viitsi, aga millest ma rääkida hoopis tahtsin, olid mõtlemapanevad seigad ja neid oli igatahes rohkem, kui üks. 

1) Ahnus ajab upakile! Eks me kõik tahame seda, mida meil pole.. ja kui meil midagi on, siis tahame aina rohkem ja rohkem. Alati ju tundub, et midagi on juurde vaja. Vot selle kõigega on selline lugu, et lõpuks jääb inimene, kes väärtustab rohkem materiaalsust ja valelikkust kui inimsuhteid ning ausust, jääb oma asjadega üksi. Mis saab temast siis lõpuks? Väärtusliku asjade omaja ilma väärtuseta.

2) Iga vale tuleb alati välja! Pikemat seletamist pole vist vaja. Ausus on ajast aega hoitud hinnas ning vale võib tulla välja just kõige ootamatul hetkel.. Ja vale teeb haiget. Eriti nendele inimestele, kellest hoolitakse.

3) Julgete päralt on maailm! Pole mõtet karta midagi.. Elu tuleb elada ja isegi kui juhtub midagi, siis elu läheb nii või naa edasi. Julgeid austatakse nagu ausaidki.

4) Elu ongi võluhõbe! Meie jaoks on muutunud iga väiksemgi ime tavapäraseks. Näiteks praegu maas olev lumi - selle sära ja puhtus peaksid tekitama imelise tunde, et just meil on õnn seda näha! Aga ikka nurisetakse, et seda on liiga palju ja see tekitab raskusi.. Olge nüüd! Muidugi tekitab ebameeldivusi, aga mõelge kui ilus see kõik on. Ja samamoodi on ime iga hommik, millal silmad avame, sest on miski, mis tekitab meis tahte see päev lõpukorrale saada ning taas järgmisel hommikul ärgata.. Äkki see ongi see võluhõbe, mis paneb meid ärkama ja ilma selleta saabuks pimedus..

Oli ka teisi mõtlemapanevaid allegooriaid, kuid need neli olid minu jaoks kõige tähtsamad - eriti viimane.

Igatahes aitäh kino Artis mõtlemapaneva ja samas ka armsa kinoelamuse eest!

Narnia kroonikatest juba homme - seniks aga head und ning nautige imelist jõuluaega :)

monika monika..

Oot-oot, kuidas see Tõnis Mägi laul oligi.. Moonika moonika ja moonid, mooniga moonika tuult kroonib kroonib laps kuningaks just tumma tuule. Tummast tuulest on aga hetkel asi kaugel ning mitte Moonika ei krooninud tumma tuult, vaid tuul krooniti Monikaks ning see tuulepreilinna on suutnud juba hetkega mu elu raskemaks muuta. Nimelt ma olen linnas lumevangis - otses mõttes! Ma ei tea, millal rongid sõidavad ja ilmselgelt on autoliiklus häiritud ning õemees ei taha Kohilasse sõita. Kas pole mitte tore? Olgu, ma ei kurda, sest Kohilasse minek-tulek oleks mu aega röövinud. Nüüd jääb aeg alles ning saan tukastada ja puhata oma närve, sest öösel on minu pealauseks "Tere, mida te soovite, kas sööte siin või võtate kaasa". Ja niimoodi kella kümneni hommikul välja! Lisaks peale seda lähen veel õhupalle jagama sinise päkapiku (khm.. sinine päkapikk kõlab veidike nääästilt, aga mis seal ikka) kostüümis.
 Muide teate, et lihasevalu on mõnus valu? Minu jaoks igatahes on.. täna valutavad nii säärelihased kui ka sangad :D

Jejee.. aga igatahes.. kaunist nädalavahetust ja ärge lumekuningannat südamesse laske.
PAI!

robbiest ei saa mul vist kunagi küllalt!

kultuur ei olegi surnud

Üleeile sirvisin kinokavasid - phääh, Hollywood Hollywoodi otsa. Filmid, mille kulgemist võid juba ette kujutada ainuüksi filmitutvustust lugedes. Liikuvad pildid, mis ei liiguta ja võltsid tundemängud, mis ei pane tundma. Aga ma olin unustanud, et lisaks kinole on meil olemas ka teatrimaailm. No okei, ei saa väita, et kõik Hollywoodi filmid ei suudaks mind liigutada. Suudavad küll, kuid ainult vähesed. Näiteks "Kõrbelill" - kinosaalist lahkudes suutis mu enesetunnet kirjeldada üks sõna - šokk! Justament, kultuurišokk, kuid samas ka õnnetunne, et olen sündinud Eestis ja naistel on valikuvõimalus ning nende saatus pole sünnist saadik ettemääratud.. Ha kuigi ma nii tahaksin edasi sellest filmist rääkida, aga ei soovi elamust ära rikkuda neil, kes pole seda näinud, kuid kavatsevad seda teha.
Teine film, mis pani pirni mu peas põlema, oli "Ondine". Muidugi see oligi ta eesmärk, miks muidu oleks just toosama linateos PÖFFile valitud. Kuid aitab filmidest.. Millest ma rääkida tahtsin oli teater ja teatrielamus.
Ma näen silmadega inimest, keda ma saan katsuda.. Ta viibib ruumis just sellel ajahetkel ning suhtlus publikuga on tegelikult vahetu ja see mängib palju rolli. Mõni näitleja suudab terve näidendi üksipäini huvitavaks teha. Hea näide on sellest ilmselgelt Jan Uuspõld (olgem ausad, kes meist ei mäletaks Ürgmeest ja stseeni Uuspõllu ja rätikuga või siis Inest laulmas "Kõik mehed on sitapead" ning kui palju naisi /loodetavasti/ hakkas mehi mõistma).Ka uue näidendiga "Isa" ei suutnud Uuspõld minus tekitada igavustunnet.. Ei saa öelda, et iga ta sõna naiste kohta oleks kuld olnud, kuid kinldasti üle viiekümne protsendi ta seda oli. Kaks tundi möödus ootamatult kiiresti ning etendust soovitan omavanustelegi, kuigi eelkõige on sihtgrupiks siiski pereinimestele ja neile, kes mõtlevad pesa punuma hakata.
"Isa" etendusest ja heast teatriemotsioonist oli möödas nädalake, kui tee viis mind taaskord teatrisse. Sedapuhku Draamateatrisse ning härra Kivirähki kirjutatud etendust vaatama. Nüüd ütleks teadlik dramaturgia sõber, et ahaa, missugust neist nimelt? No eks ikka Draamateatri sünnilugu läbi Kivirähki silmade ehk siis näidendit nimega "Vassiljev ja Bubõr tegid ta siia". Etendus kahes vaatuses, tagasirännak aega, mil meie kallil kodumaal valitsesid sakslased ning eelkõige lõbus lugu kahest arhitektist - igavast, kuid targast abielumehest ja lõbujanulisest naistemehest. Nendest sellidest, kes panid püsti meie armsa Draamateatri. Ma olin positiivselt üllatunud seda etendust vaadates: oli nalja, oli kurbust, oli irooniat, oli ajalugu ja mis kõige tähtsam - oli sisu. Lool oli sees point ning näitlejad suutsid absoluutselt selle vaatajateni tuua. Rääkides näitlejatest ei saa ma mainimata jätta armastatud Märt Avandit. Ainuüksi tema laval olek mõjub hästi! Võite arvata, et ka taaskord lendas aeg linnutiivul ning lõpuks jõudis kätte see hetk, kus Draamateater sai valmis, kuid uskuge mind, Vassiljevi ja Bubõri hing elab seal tänaseni ;)
 Nii ja oleme taas tagasi tänases päevas ning praeguses ajahetkes. Ühes põhjuses, miks ma tänast sissekannet üldse kirjutan. Olen juba kuskil kuu aega vaadanud muusikali "Helisev muusika" mänguaegu ning püüdnud neid oma ajakavaga sättida. Kuni tänaseni polnud see õnnestunud. Paraku ei saanud ma aga hommikul korralikult magada ning surfasin netis ja vaatasin taaskord aegu, millal "Helisev muusika" Tallinnas etendub. Hakkasin siis kommentaare vaatama ja nägin, et müüakse kahte piletit kokku 250 krooni võrra odavamalt tänasele etendusele. Haarasin siis härjal sarvist ning ostsin need piletid ära. Ja ma absoluutselt ei kahetse. Kolm tundi ja viisteist minutit absoluutselt naudingut. Suuresti muidugi tänu Hanna-Liina Võsale, kelle inglihääl tõi pisarad silma ja muusikale, mis tungis juba südamesse siis, kui ise ei teadnudki, mis tähendab sõna "muusika", rääkimata sõnast "helisev". Sisu küll ei üllatanud, kuid miks ta oleks pidanudki - filmi oleme ju kõik iga jõuluaeg vaadanud üha uuesti ja uuesti.  Aga etendus oli armas ja südantsoojendav, lausa nii soojendav, et väljas möllav Monika ei suutnud lumekuningannat mängida ja külmust minusse tuua. Muusika heliseb siiani mu kõrvus ja ei jõua ära oodata märtsi, mil etendub nukuteatris "Libahunt".
 Olgugi, et filmimaailm on tasuvam kui teatrimaailm ning kinopilet on odavam kui teatripilet, leian, et filmid ei suuda meile anda nii palju, kui seda teevad meie omad näitlejad näidendites. Kultuur elab Eestis edasi täie rauaga ja seda eriti siis, kui vahelduseks jätaksime paaril korral kinos Hollywoodi filme vaatamas käimata ja naudiksime oma inimese poolt kirjutatud näidendit, millele annavad hinge näitlejad, kelle suus kõlab emakeel nagu puhas kuld. Ja eks meie kultuuri elavust näevad ka suured Euroopa riigid - miks muidu oleks Eesti pealinn Euroopa kultuuripealinnaks alates jaanuarist? ;)

PS! Pool aastat veel ja on laulupidu! Can't wait, sest tänavused laulud on paganama head!

PSPS! tegin esmaspäeval ise kõrvarõngaid.. päris kobedad tulid välja teised.. soovige mulle tuult tiibadesse ;)

time for changes..

Millalgi tuleb alati selline hetk, kus praegune elu ja eluviis viskavad üle ning tekib tunne, et on vaja muutusi. Vot minul on see hetk just praegu. Pärast absoluutselt halli päeva, mis kätkesid endaga tõdemust, et ma olen taaskord oma telefoni ära kaotanud, maganud maha kaua-oodatud trühvlikoolituse ja lisaks suutnud veel kuuma tee peale ajamisega oma jalale tekitada teise astme põletuse. No ja muidugi muud väikesed asjad, mis suudavad veel rohkem päeva rikkuda (näiteks mantlinööbi eest ära tulemine). Kõik see kulmineerub ilmselgelt faktiga, et midagi peab muutuma. Ja see midagi peaksin olema mina, mu käitumine ja eluviis. Ma nii siunan end, et ma suutsin end jälle end mõjutada lasta ja läksin bailatama eile.. See kõik oli ilmselgelt üleliigne ja tekitab minus täielikult sellise tundmuse, et ma olen nii katki ja nii seest kui väljast. Mulle aitab sellest ja tahan muutust ning seda kohe..

blablabla

123


ja piks on purjus.
nii hea on heita oma argipäeva mured lihtsalt kaugustesse ja lõõgastuda.
rääkida oma musidega ja siis rääkida kõigest! kõik mured saavad kaelast ära lihtsalt.
ja siis bailatame!!!!




head reedet., xoxo

oh jõuluaeg oh jõuluaeg

ma polegi oma blogis veel jõudnud kirjutada, kui väga ikka mulle jõulud meeldivad! terve linn on tuledes, pimedas langevaid lumehelbeid on nii hea vaadata ja mõnus on tunda mandariinide ning glögi lõhna. kõik on ilus, puhas ja särav. samasugune võiks ka mu tuju olla.. ilmselgelt ma olen jälle (I) väsinud ja seetõttu tujust ära ja magamisest ma ei tohi mõeldagi - tahan oma asjad korda panna ja toa jõulupärasemaks teha.. kuna jõulud on ka rahu ja lähedaste hoidmise aeg, siis tahan tuletada oma lemmikutele meelde, mis nad mulle tähendavad :)
anni - nii kahju, et sa oled see jõul Saksamaal.. aga samas ma saadan sinna sulle soojad kallistused ning tahan, et sa teaksid, et hoolimata kaugusest oled sa siiani üks lähedamaid ja kallimaid inimesi mu elus.. õnneks varsti tuled sa juba tagasi ja siis saame koos olla ning teha kõik tasa!
mannu - mul on absoluutselt siiralt hea meel, et sinuga saame jõuluajal koos olla! ma loodan, et saan sinult jõudu ja energiat, sest sul on ju seda niikuinii üleliia :) väike päike nagu sa meil oled..
meery - sina oled üks inimene kes on tunginud mulle lühikese ajaga väga hinge.. iga päevaga olen ma aina rohkem ja rohkem tänulik, et sa oled mu ellu sattunud. ma hindan väga seda, et sa oled täiesti aus ja õiglane. sa oled nii ilus inimene nii seest kui ka väljast. aitäh, et sa toetad mind ka siis, kui ma ei käitu kõige õigemini.

insomnia

ma olen nii vihane. juba teist ööd ei saa ma korralikult magada! ärkasin täna kella kolmest öösel - muidugi on selles süüdi seik, et ma läksin kella kuuest voodisse ja enam sealt üles ei tõusnud, aga siiski! tunnen end nii pahasti, sest tean, et päev tuleb pikk ja absoluutselt ilma energiata. fun!

ps! proovisin mediteerimist, mõtted kihutasid kiirusel miljon mõtet minutis - seega feilisin. 

ja tahaks kinno minna, harry potter on taas teemades

you only see what your eyes want to see...

1, 2, 3 ja alanud on uus nädal. piks on kella viiest saadik üleval, käinud tööl ja nüüd naudin piparkooke ja piparmündi teed (palju pipart ühes lauses). üldiselt on päris väsinud olla ja tahaks magada, aga kella kaheksast hakkab trenn ja enne seda pole mõtet magama minna.. seega mõtlesin, et löön aega surnuks siia kirjutades (ma tean, et vähemalt kaks inimest loevad seda, nii, et see postitus on pühendatud teile).

ma siiani ei oska kirja panna kõiki oma mõtteid.. osad need peavad jääma mu salakambrisse, aga osad tahavad välja pääseda, et nad ei peaks enam mu peas võtlust pidama, heideldes sellepärast, et mina vaevaksin end nendega.. üks selline mõte, kes tahab end esikohal hoida, on seoses tööga. ausalt, mul on töötamisest no niiiiiii kopp ees!!! vähemalt sellisest tööst, kus ma tean, et ma ei saa enam edasi areneda. alati tuleb mingi punkt, kuhu maani annad endast parima ja kui see punkt on tulnud ning enam paremaks minna ei saa, siis sealt hakkab langus. vot mina tunnen, et ma olen sinna punkti jõudnud. oehh ja seetõttu puudub motivatsioon üldse tööd teha (okei, praegune motivatsioon on puhkus ja spaaa :)) naljakas on see, kuidas ma eelmine aasta kurtsin siin blogis, kuidas ma ei viitsi koolis käia ja ainult magan sisse ja nii edasi, siis praegu kurdan töö üle. huvitav.. kas ma kunagi millegagi rahul ka olen?? - kardetavasti mitte, sest siis poleks mul ju eesmärke mille poole püüelda.. ja seoses eesmärkidega kihutavad mu peast alatihti läbi mõtted - mis on mu suurim eesmärk, mida ma elult tahan jne. liiga palju küsimusi ja üldse mitte vastuseid.. sakib sajaga ikka

fridayyyy :)

Oh, kuidas ma armastan seda rahulolu tunnet, kui kaks päeva on vabad olnud ja olen saanud teha neid asju, mis mulle meeldib: puhata, trennis käia, raamatut lugeda, Gossipit ja Housewivesi vaadata, õel ja sõpradel külas käia jne. Paraku peab aga täna ja homme öösel tööl olema ning ilmselgelt trenni minna ei jõua (kui just homme hommikul ei tule trennituhin sisse). Seoses sellega pean mainima, et Revaljump tõigi minusse tuhina sisse ja eile käisime jõukas.. Oi kuidas mul täna liigesed valutavad - ei saa istuda ega astuda! Aga see lihasevalu on mõnus, sest ma tunnen, et vähemalt olen ma end liigutanud ja mitte päev läbi söönud ega näksinud (nagu mul viimasel ajal kombeks on :D) Eneseületus missugune! Eneseületamisest rääkides ei saa ma ennast kiitmata jätta seoses koristamisega. Nimelt võtsin eile peale trenni kätte ja tegin suurpuhastuse - küürisin vannituba nagu segane, sama lugu oli ka köögiga. Suur tuba ja magamistuba olid õnneks enam-vähem korras :) Peale koristamist oli eriti hea panna küünlad põlema, juua klaasi veini ja lihtsalt lõõgastuda. Taaskord valdas mind rahulolu ja hea oli üksi aega veeta.

Tavaliselt tahan ma vabadel päevadel võimalikult palju erinevates kohtades käia, erinevate inimestega suhelda.. kuid seekord ma lihtsalt ei viitsinud! Võtsin aega enda jaoks ja ma olen nii välja puhanud. Muidugi ma tahaksin praegu näiteks kamba kokku ajada ja Skyparki minna, kuid olgem ausad - ega Skypark kuhugi ei kao. Mina leian, et tähtis on natuke aega üksi ka veeta, vastasel korral võib ennast ära kaotada.. Seda ma ju ometigi ei taha :)

Aga igatahes.. head nädalalõppu kõigile! Mina nüüd kihutan Meery juurde ja kella seitsmest õhtul seitsmeni hommikul võite mind leida Taco expressist ;)

Teie, P.

?

Mul on mõtetetühjus. Vähemalt kirjutamise suhtes. Ma hakkan siia kirjutama ja sõnad lihtsalt ei taha välja. Kõik tundub nii tühine, mis nende klaviatuuri tähtede alt välja tuleb. Pole mõtet ka kirjutada, mis see nädal on toimunud, sest seda saab iseloomustada igavate sõnadega nagu "töö" ja "uni". Muidugi on see tingitud taaskord unerežiimi vahetusest, kuid siiski tahaks püüda päevast midagi rohkemat. Täna ma püüangi - mõne aja pärast lähen teen oma kehale head ja jooksen Revaljumpi. Trenn, kus kaob ära aeg, mõtted ja alles jääb pingutus. Peamiseks mõtteks saab lause: "Natukene veel, sa suudad pingutada." Ja ma peangi pingutama, sest ausalt öeldes olen ma end trenni suhtes lõdvaks lasnud (ma ei hakka isegi ütlema, kui kaua ma pole trennis käinud, sest mul hakkaks häbi:/) Nüüd on aeg end kätte võtta. Ja Revaljump on selleks hea algus. 

 Kui ma hakkasin sügisest trennis käima, siis oli sügis mõnus ja mina olin täis energiat. Tahtsin lisaks tööle käia trennis, veeta sõpradega aega ja harida ennast või leida enda hobi. Septembri algus oli paljutõotav, kuid nii nagu kaob aeg kaob ka minu entusiasm. Loodan, et leian selle sisemise energia peale Revaljumpi uuesti üles ja suudan keskenduda taaskord trennile ja ehk ka energia tuleb tagasi, et teha muid asju. Homme näiteks plaanin minna Abakani ja muretseda endale meisterdamisasju. Kuidas see mul õnnestub ja mis asju ma endale meisterdama hakkan seda saate juba teada tulevastes postitustes :) 

 Hoolimata sellest, et töö röövib mult suurema osa energiast ja ajast, leian ma aega ikka lugemiseks. Huvitaval kombel on viimased kaks raamatut, mida olen lugenud, rääkinud joogast ja mediteerimisest. Enda sisse informatsiooni ahmides tekkis mul mõte - miks mitte proovida ka mediteerimist? Joogat ma olen ühe korra proovinud ja ma olin totaalne naljanumber. Teades juba asjast natuke sügavuti hakkan ma juba kahtlema selles, kas minna tagasi nalja tegema? Tundub, et vastus on jaatav ;) Eks vaatab, kuidas asjad kujunevad ja mida ütlevad mu kaks vaenlast "aeg" ja "tahtmine".

Igatahes, nüüd kihutan jumpima.

Kaunist õhtut!

P.

nautimus

Tihtipeale inimesed (kaasa arvatud mina) otsivad kogu aeg teiste lähedust ja võimalust, et suhelda. Peale suhtlusrohket koolipäeva lähevad õpilased koju, et minna messengeri oma sõprade-sõbrannadega lobisema; seljatanud raske tööpäeva naasevad töölised koju oma perede juurde, et taaskord suhelda. Suhtlemine tööl - suhtlemine kodus - suhtlemine internetis.. KÕIKJAL. Ja kogu selle suure infomahu juures kaob ära aeg iseenda jaoks. Huvitav millal Sina viimati võtsid enda jaoks paar minutit, et end välja lülitada sellest suurest kommunikatsiooni ringist ja mõtlesid omi mõtteid? Ma tean, et ma leian seda aega enda jaoks väga väga vähe.
Aga kui leian, siis see aeg on kvaliteetaeg! Näiteks üks õhtu ma läksin suhteliselt vara koju. Enne seda lõpetasin töö, läksin bowlingusse sõpradega ja kuigi seal oli mega mega lahe, siis ma tundsin südames, kuidas ma ihkan koju, et lugeda raamatut ja vaadata oma lemmiksarju. Ja seda ma tegingi, kuid ma olin suhtlusest liiga väsinud, et saaksin neid asju täiesti sajaprotsendiliselt nautida. Peale seda oli lausa lust magada. Kuid see oli vaid üks kord nädalas.. ülejäänud aja ma jooksen jooksen jooksen nagu orav rattas. Muidugi mul oleks aega rohkem, kui ma peale tööd ei käiks kas kuskil kohvikus, bowlingus, piljardis vms, aga mu sisimus tahab midagi muud ka peale töö.. Kas seda on palju nõutud?:) Loodan, et mitte.

Igatahes minu nädal oli mõnus - aitäh huvi tundmast. Esmaspäeval olin tööl, peale seda piljardis (kui te tahate võita piljardis, siis palun väga, võite mind meeleldi mängima kutsuda.. ehk peale harjutamist suudan ma mängu jooksul rohkem kui ühe palli sisse lüüa :D) Teisipäev - whohoo tere tulemast Taco Expressi ehk siis jällegi päev läbi "palju" tööd ja õhtul bowlingus (okei, bowlingus sain isegi 2x STRIKE-i, kuid siiski sakin ma seal ka suht palju, kuid vähem kui piljardis:D). Kolmapäev oli kahekordse töö päev ehk siis kolmapäeva päeval jagasin Solarises flaikusid ja öösel Tacos tööl. Muide nende kahe vahele mahtus külastus kinno ka - täitsa üksi ja paljude shokolaadikommidega (sügis ja Pihel = lisakilod x5) ning neljapäev olin remondinaine1500. Reede töö ja bailabaila ülemustega (was fun!) laupäeva hommikul 10st tööl (not that fun at all) ja pühapäeval taaskord tööl.

Ja siin ma nüüd olen - Kohilas, oma kodus, tulin issile head isadepäeva soovima ja rahu leidma. Eemale linnamürast, ära oma korterist, kaugele kiusatusest jälle sukelduda aktiivsesse suhtlusringi. Ning kuigi mu päev on emotsionaalselt väga kurnav olnud, siis olen ma õnnelik, et saan olla lähedaste juures. :)

CHEERS! LIFE IS GOOD!!

ROCK Pihel :D

täitsa haige.. ma nägin nii ebareaalselt unenägu.. ühesõnaga Saku Rock korraldas sellise võistluse, et kes kirjutab kõige parema sisuga laulu kas endast või oma sõbrast, siis selle inimese nimi ilmub Saku Rocki pudelil ja purgil :D ja siis nagu ma käisin ülikoolis ja siis üks tüüp, kellega ma ülikoolis sebisin ja korvi andsin, see kirjutas minust laulu (ja mitte just hea sisuga :D mannu ja anni, see tüüp algas A tähega, te mõistate kindlasti :D) ning seal laulus oli konkreetselt minu nimi sees ja minu nimega Saku Rock tuli, see tähendab siis enam ei olnud Saku Rock vaid Pihel Rock :D aga ma polnud üldse vaimustuses, vaid nutsin ja mõtlesin paybacki.. peaks selle paybacki päriselus andma vist :):)

a ühesõnaga üritan nüüd edasi magada ja loodan, et tuleb und (PS! free weekend!)

oehh..

ma olen nii väsinud.. nii vaimselt kui ka füüsiliselt. võib-olla on asi ilmas, kuid täiega selline ei taha, ei viitsi, ei hooli tunne on. tahaks tõmmata teki üle pea ja lihtsalt ära kaduda. tahaks olla üksi. aga paraku ei saa tükk aega üksi olla, kogu aeg olen inimestest ümbritsetud ja kogu aeg on midagi teha.. ja samas ei jõua üldse midagi teha. vastik, vastik, vastik.

kes küll ajale tiivad andis, et ta nii kiirelt suudab lennata?

Minu meelest oli alles pühapäeva öö, kui ma siia kirjutasin ja näete - juba on reede. Minu jaoks küll siiani neljapäev, sest ilmselgelt jõudsin just töölt koju. Igatahes nädal on olnud päris tegus. Esmaspäeval ärkasin juba pool üheksa (I) minu rekord, arvestades seda, et ma pühapäeval läksin magama neljast öösel. 5 tundi pildialbumi meisterdamist Kätule, trenn ja siis öötöö. Teisipäeval olin peale tööd 12ni üleval, et saaks Kätule õnne soovida ja siis tuttu koju ja taas tööle. Kolmapäev - hmm, jaaaaa, emme käis külas :):) ja õhtul käisin trennis ilusti - jee, bailatino rokib.. ning taas töööööö. Neljapäeva ma lihtsalt magasin maha, ärkasin pool tundi enne tööd ja siis jooksin tööle. ja siin ma olen.. oma nädala kokkuvõttega.

Kõik, kes arvavad, et ma olen muutunud, kahjuks eksivad. Siiani purustan klaaside eluiga, kaotan asju ja naerutan teisi oma õnnetustega :D näiteks täna hommikul ma avastasin, et korterimagnet, millega saab alt uksest sisse, on kadunud.. Õnneks sain kohe alt uksest sisse ja avastasin, et magnet on kodus laua peal (Y) :D ja kolmapäeva öösel vastu neljapäeva lõhkusin tacos ära kaks klaasi ja ühe pitsi. Varsti pean vist tacole klaaside eest maksma hakkama :(

Igatahes ma tahtsin seda öelda ka veel lõpuks, et MA NIIII IGATSEN ANNIT ja MANNUT. Alles aasta tagasi me veel pidutsesime koos ja nautisime koolivaheaega ning ei tahtnud kuidagi, et vaheaeg lõpeks. Nüüd on aga ajad muutunud ja uskuge või mitte, aga ma nii igatsen kooli ka. Õnneks Mannu tuleb juba pooleteise kuu pärast ja ega Annigi kojutulek kaugel pole. Ning kui kõik läheb plaanipäraselt, siis olen ma järgmine aasta taas koolinimekirjas :) aga sinna on aega.. seni pean elama taco-elu.

Igatahes, head und mulle ja teile head päeva.!

hey yaaa

Tervelt kuus ja pool kuud on möödas sellest, kui ma siia kirjutasin. Täna taasavastasin oma blogi ja lugesin vanu postitusi ning tekkis mõte, et miks mitte alustada uuesti kirjutamist? (Muidugi pean ma suure aitäh-i ütlema ka Annile ja Mannule, kelle blogisid oli väga väga väga huvitav lugeda)

Kõik, kes on kunagi kirjutanud lõpukirjandit, teavad, et esimesi sõnu on kõige raskem ritta seada ning tekib tunne, et mõte jookseb kokku. Sama tunnen ka mina praegu, ainus vahe on see, et pastapliiatsit asendavad klahvid, valget paberit ekraan ning hubane küünlavalgus ja taustaks mängiv Nelly Furtado loovad rahuliku meeleolu. Mõnusast olemisest aga ei piisa, et saaksin oma kirjutamishoo sisse, kuid pole hullu - ma vähemalt üritan.

Kus kohast siis alustada? Kuus kuud on pikk aeg ja selle ajaga on palju muutunud.. Kohe liiga palju. Seega ei hakka seda kõike siia üles kirjutama ja alustan tänasest. Minu jaoks veel pühapäevast, kuid kuupäeva järgi võttes esmaspäevast. Nädala esimene esimene päev - hea ajastus alustamiseks. Lisaks blogi kirjutamisele alustan ma see esmaspäev ka uue magamisrežiimiga, st et esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva, neljapäeva, reede ja laupäeva öösel ma mitte ei maga, vaid olen tööl :) Ja pühapäeva öösel ma samuti ei maga, sest eesolev pühapäev on selle kuu viimane pühapäev ning kõik, kes on kuidagigi baarindusega seotud, teavad, mida see tähendab ;) BAAARIKAS. Kuid enne seda tuleb väsitav nädal üle elada, trennis käia regulaarselt (ma annan endale ja nüüd ka teile ausõna, et ma tõesti käin see nädal mitu korda trennis:):)) Eks ma annan märku ka, kuidas see õnnestub :P

Praegu on aga kuul juba koos ja kell on palju ja peavalu kiusab.. Seega kavatsen tänaseks kirjutamise lõpetada. Homme ehk jälle.. We'll see :)

PAI!

happy

Missikarussel on lõpetanud keerlemise ning tulemustega võib rahul olla: I printsess, Pere Pühapäeva e. kõige lapsesõbralikum miss, pressimiss, Sillaotsa talumuuseumi miss ja missraplamaa.ee ehk interneti hääletuse miss.
Emotsioonid olid lausa nii laes, et Piks nuttis :)

Mida Sina teeksid??

Päevast päeva mõeldakse väikestele probleemidele: kuidas saada kontrolltöös võimalikult hea hinde, kuidas tulla rahaga toime, kuidas aega planeerida. Tihti käib peast läbi ka mõte, mida teised arvavad või mis kaasneb tehtud teoga. Negatiivsed mõted üritatakse eemale tõrjuda, kuid need ei kao. Justkui kiuste ilumuvad probleemid siis, kui me oskame neid kõige vähem oodata. Lahendused neile tuleb kiiresti leida ning pahatihti võivad need lahendused olla ekstreemsed. Lausa nii ekstreemsed, et inimesed võivad astuda üle eetikapiiridest.

Sule korraks silmad. Kujuta ette, et Sa oled eduka ärimehe poeg. Su isa pole Sinule aega pööranud ning väidab, et Sa oled nõrk, mistõttu võid elus kaotada kõik. Aeg möödub, ning Su isa sureb. Sina aga suudad ennast tõestada ning avad hotelli. Kuid ometi suudad selle kaotada. Samas Sul on kõrval armastav naine, kes on Sinu jaoks valmis tegema kõike, tõesti KÕIKE. Tuleb välja, et Sa saaksid oma hotelli tagasi ühel juhul: Sinu naine peab veetma öö praeguse omanikuga. Mida Sina teeksid? Kas loobuksid hotellist või lubaksid müüa naisel oma keha? Ja kui Sa oleksid naine, kas Sina magaksid oma mehe õnne nimel teisega?

Nüüd ava taas silmad. Arvatavasti oled sa ära unustanud oma probleemid tööl või koolis. Sa mõtled, mida Sa teeksid. Mida pead tähtsamaks, kas armastust või väärtust? Arvatavasti iga inimene, kes tunnetab piiri moraalsuse ja amoraalsuse vahel, valiks armastuse. Pole vaja hakata põhjendandama, miks see nii on - raha ja kinnisvara tulevad ja lähevad. Teoreetiliselt peaksid tunded jääma. Aga kas jäävad? Ka need on ju ometi hääbuvad. Ja kui veel lisada kogu vaev, mis nähti selle nimel, et millegi kasulikuga hakkama saada, mille üle ka isa hauas uhkust tunneb. Keeruline. Kuid iga keeruline probleem saab lahendatud mõtlemisega. Aga mis siis saab, kui sul pole aga mõelda ega arutada seda küsimust kellegagi? Sul on aega 24 h, et otsustada ning sellest sõltub Sinu edasine elu. Sa valiksid ... ?

Õnneks aga sellised äärmuslikud valikud ei kimbuta enamike mitte kunagi, ning inimene saab taas pöörduda oma igapäevaste probleemide juurde. Igapäevaste valikute juurde, mis tegelikult ei pruugi hetkeseisuga midagi tähendada, kuid tulevikus võivad mängida suurt rolli.

those who run seems to have all the fun ...

Esmaspäev on läinud magama ning oma teisipäev tiksub oma esimesi tunde. Mina pole aga veel koos esmaspäevaga põhku pugenud. Kuigi tavaliselt kehtib minu kohta lause "I hate Mondays", siis aprilli esimese esmaspäevaga jäin ma väga rahule.

Mu päev algas sellega, et ma jõudsin esimesse tundi!!! Ja ma olen selle üle nii õnnelik, sest meie väga austatud inglise keele õpetaja Paul arutles tunnis väga huvitava teema üle. Mis see täpselt oli, jätan ma enda teada, sest pisut salalikkust ei tee kunagi paha ;) Aga igatahes, arutelu oli kaasahaarav ja pea hakkas kohe tööle, seljatades hommikuse väsimuse ning eelmise öö unenäod. Järgnevad neli tundi (ehk 2xkirjandust + 2xajalugu) möödusid suhteliselt aeglaselt, kuid peale seda suutis taas Paul leida uue teema, mille üle arutleda: kas võtta vastu seadus, mis keelab vanematel oma lapsi karistamast füüsilise vägivallaga või mitte. Poolt- ja vastuargumente tuli ohtralt, 45 minutit lendas linnutiivul ning mind haaras sügav kahetsus, et me muudes tundides ei arutle nii nagu inglise keeles.

Lisaks haaravale inglise keelele meeldis mulle täna väga ka minu kitarritund Peteriga. Mul on laul selge, kuid ühest duurist üleminek teise longab üle künga natuke. Aga laul on see-eest võimas. Poleks arvanud, et ma kunagi laulan Johnny Cashi laulu või mängin kitarri :)

Aga tänaseks on minu poolt kõik. Head und mulle ja teie, MINGE HÄÄLETAGE :D:D

hullumeelsed ajad

Pole midagi paremat kui tulla peale väsitavat nädalavahetust koju, näha oma emmet ja issit ja vennat, tervitada oma sassis tuba, silmata laual roose ning panna küünlad põlema. Seejärel heita voodisse, kuulata klassikalist muusikat ja seejärel lõõgastuda. Kõik pinged kaovad ja tekib rahulolu.Viimased paar nädalat on olnud hullumeelsed: kool, missikad ja eksamiteks valmistumine. Reedet-laupäeva-pühapäeva võib võtta kokku marsruudiga: Tallinn-Kohila-Rapla-Tallinn-Rapla-Tallinn-Rapla-Kohila. Teisisõnu kodu-trenn-roger-trenn-roger-trenn+kohtumine žüriiga+KODU! Mul on kahju, et ma olen jätnud oma kallid sõbrad tahaplaanile. Neljapäeval ei saanud nendega vaadata huumoriööd ja eile loobusin Überblingendamisest. Kuid juba nädala pärast lõpeb missikarusseli keerlemine ning saan keskenduda oma lemmikutele ja EKSAMITELE. Kolm kuud on valatud higi, põlvede värv on digimuutunud siniseks ja vasaku käe sõrme otsad on absoluutselt tuimastunud, aga kui kogu jant kokku võtta, on see aeg olnud vägev. Ma olen tutvunud väga mitmekülgsete ja toredate inimestega, õppinud korralikult kontsadega kõndima ja nüüd julgen terikse tantsida ka. Muidugi ei saa ma mainimata jätta oma kitarriõpinguid, mis on kestnud kolm nädalat ja kulmineerunud sellega, et Pihel on saanud selgeks ühe Johnny Cashi loo. Seda kõike aga tänu ühele inimesele - Peterile. Ma pean lihtsalt mainima, et ta on nii andekas ja hästi vastutulelik - igaüks ei raatsiks oma väärtusliku aega raisata kitarrivõhikust blondiinile :):)
Kuigi missikad on võtnud enamiku mu ajast, pole saanud ma kõrvale jätta lugemist. Tänu Egeritile lugesin ma läbi "Dorian Gray portree". See teos oli minu jaoks pisut kohutav, kuid samas õpetlik. See inimene, kes ütles, et sisemise ilu mõtles välja kole inimene, eksib. Kuigi esimesena märgatakse inimese juures küll välimust, rikub kole sisemus ka välimuse. Nii oli, on ja jääb, AAMEN.
Nüüd ootab mind aga "Jonathan Livingston Merikajakas". Enne seda aga tubli nokitsemine oma toa kallal ehk siis tere jälle ÖINE koristamine. Taaskord jäävad koolitükid tahaplaanile, kuid ma käsi südamel ütlen, et peale järgmist nädalat saab kool minu eluks. Ühiskond, bioloogia, ajalugu ja inglise keel hakkavad minu väga headeks semudeks ja kõik järeltööd saavad tehtud (siinkohal palun abi infotehnoloogia vallas, kus ekoolis vaatab mulle vastu rida 1-sid, huvitav miks küll?)

Aga minu poolt on tänaseks kõik. Ehk leian see nädal aega siia midagi kirjutada, kuid ei julge pead väga anda. Nüüd tuleb iga päev tublisti kitarri harjutamas käia, et lugu saaks IDEAALSEKS. Seega, kui minust pole jälle siin tükk aega midagi kuulda, siis teadke, et ma valmistun veel missikateks. Ja muideks, veel viimased päevad saab hääletada internetis oma lemmiku poolt, seega www.missraplamaa.ee/haaletus ning andke oma hääl :)

.

you are my life!

YOU ARE LOVED!!!

http://www.missraplamaa.ee/haaletus

http://www.missraplamaa.ee/haaletus :D

valige mind jejeee

secrets

Tell me what you want to hear
Something that'll like those ears
Sick of all the insencere
So I'm gonna give all my secrets away
This time don't need another perfect lie
Don't care if critics never jump in line
I'm gonna give all my secrets away

hiding

it's not always easy to see someone's true colours

you must ignore the sparkle of the jewel 

to know you're looking at a fake

you must bring the truth out of the shadows 

to see the beauty of it's smile

yes, people hide their true nature from us every day

and sadly we only find out when it's too late..

-

If I could offer you only one tip for the future, sunscreen would be 

it. The long term benefits of sunscreen have been proved by 

scientists whereas the rest of my advice has no basis more reliable 

than my own meandering 

experience…I will dispense this advice now.

Enjoy the power and beauty of your youth; oh nevermind; you will not 

understand the power and beauty of your youth until they have faded. 

But trust me, in 20 years you’ll look back at photos of yourself and 

recall in a way you can’t grasp now how much possibility lay before 

you and how fabulous you really looked….You’re not as fat as you 

imagine.

Don’t worry about the future; or worry, but know that worrying is as 

effective as trying to solve an algebra equation by chewing 

bubblegum. The real troubles in your life are apt to be things that 

never crossed your worried mind; the kind that blindside you at 4pm 

on some idle Tuesday.

Do one thing everyday that scares you

Sing

Don’t be reckless with other people’s hearts, don’t put up with 

people who are reckless with yours.

Floss

Don’t waste your time on jealousy; sometimes you’re ahead, sometimes 

you’re behind…the race is long, and in the end, it’s only with 

yourself.

Remember the compliments you receive, forget the insults; if you 

succeed in doing this, tell me how.

Keep your old love letters, throw away your old bank statements.

Stretch

Don’t feel guilty if you don’t know what you want to do with your 

life…the most interesting people I know didn’t know at 22 what they 

wanted to do with their lives, some of the most interesting 40 year 

olds I know still don’t.

Get plenty of calcium.

Be kind to your knees, you’ll miss them when they’re gone.

Maybe you’ll marry, maybe you won’t, maybe you’ll have children,maybe 

you won’t, maybe you’ll divorce at 40, maybe you’ll dance the funky 

chicken on your 75th wedding anniversary…what ever you do, don’t 

congratulate yourself too much or berate yourself either – your 

choices are half chance, so are everybody else’s. Enjoy your body, 

use it every way you can…don’t be afraid of it, or what other people 

think of it, it’s the greatest instrument you’ll ever 

own..

Dance…even if you have nowhere to do it but in your own living room.

Read the directions, even if you don’t follow them.

Do NOT read beauty magazines, they will only make you feel ugly.

Get to know your parents, you never know when they’ll be gone for 

good.

Be nice to your siblings; they are the best link to your past and the 

people most likely to stick with you in the future.

Understand that friends come and go,but for the precious few you 

should hold on. Work hard to bridge the gaps in geography and 

lifestyle because the older you get, the more you need the people you 

knew when you were young.

Live in New York City once, but leave before it makes you hard; live 

in Northern California once, but leave before it makes you soft.

Travel.

Accept certain inalienable truths, prices will rise, politicians will 

philander, you too will get old, and when you do you’ll fantasize 

that when you were young prices were reasonable, politicians were 

noble and children respected their elders.

Respect your elders.

Don’t expect anyone else to support you. Maybe you have a trust fund, 

maybe you have a wealthy spouse; but you never know when either one 

might run out.

Don’t mess too much with your hair, or by the time you're 40, it will 

look 85.

Be careful whose advice you buy, but, be patient with those who 

supply it. Advice is a form of nostalgia, dispensing it is a way of 

fishing the past from the disposal, wiping it off, painting over the 

ugly parts and recycling it for more than 

it’s worth.

But trust me on the sunscreen…

feeling much better.

I just finished one essay, this week i have to do 2 essays more. But I'll do my best, because nobody does them for me. And I MUST do my exam stuff, but I'm SO lazy. Last class is real pain in the ass.

But it's okay - 2 weeks and then it's spring holiday and another two and half weeks AND there will be no classes, only exam consultations. I can make it, I can make it. It's all about my thinking. And from this moment I won't think that I can't do this or that, or I'm too tired, I HAVE TO DO ALL MY THINGS!!! It won't take a piece out from me, it can only make me better and maybe smarter (yeah, I hope so:))

I JUST READ ONE SENTENCE: Never tell your problems to anyone...20% don't care and the other 80% are glad you have them.

From now I don't tell you which problems I have, cause if i were you I wouln't care :)

Have a nice evening,
I'll go and watch Bridget Jones diary.

gsdfhsfh

i'm depressed - i have a school depress.
too much things to do, no sun, no energy.
and in life there are some more important things than school.

but who cares?
teachers don't.
makes me sad.

anyway, thank u Rain for that rose you gave me
it made my day :)

but i have no time no more. have to study.
YEAAAAAAAAAAAAAAAAAAAH
and then i want to colour my head
and then i want to go to Hawaii
and then i want to sleep.

yeah, i'm feeling like this

:)

Happy women day, my ladies ;)

ps! i slept in, AGAIN!

HIT YOU WITH THE REAL THING

probably the best song from Westlife:



It's 99 degrees and the temperature is creeping up
I felt your foundation vibrate a mountain might erupt
I've almost got you there so let me take you all the way
a taste is stimulating keep you hot like

What (take it till you're high and low)
Like how (system overload)
Like who (sure you wanna rock the boat)
And hit you with the real thing

What (rock you from the left to right)
Like how (electro paradise)
Like who (if you wanna up your line)
And hit you with the real thing

Taste the infinity and mysteries surrounding you
Erotic stereo kicks in the bass and treble too
Come hold your hands above your head and let them levitate
And be hypnotic and the trip won't stop

What (take it till you're high and low)
Like how (system overload)
Like who (sure you wanna rock the boat)
And hit you with the real thing

What (rock you from the left to right)
Like how (electro paradise)
Like who (if you wanna up your line)
And hit you with the real thing

Need you more than enough
Ecstasy till you're insane
Find adrenaline rush
Feel the power through your veins
And hit you with the real thing

(Bring it till you're high and low)
(System overload)

I'm gonna show you how I'm rocking the boat
(Rock you from the left to right)
(Electro paradise)
I'm gonna hit you with the real thing

It's 99 degrees and the temperature is creeping up
I felt your foundation vibrate a mountain might erupt
Come hold your hands above your head and let them levitate
And be hypnotic and the trip won't stop

What (take it till you're high and low)
Like how (system overload)
Like who (sure you wanna rock the boat)
And hit you with the real thing

What (rock you from the left to right)
Like how (electro paradise)
Like who (if you wanna up your line)
And hit you with the real thing

weekend has passed by

and i'm SOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO tired. my sister's b-day wasn't so fun as i thought. almost every woman there had a child or two or three and they talked about their babies and how they gave their first birth and so on. sorry, i don't have any babies.
I didn't went to club, i went to Hookah house, there were really fun. I met some new people and realized that Estonia is tooo small (suprise-suprise, something new.. NOOOOT :D)
On Saturday I used red lipstick first time in my life :D and even though i were tired and bored they told me that i looked good (sometimes lipstick saves me :D).
Today I was fun to be fairy. We need fairytales. And sometimes we have to wake up this child who lives in our soul. After this BIG FAMILY SUNDAY I went to Tallinn (I hate trains officially now :D) and wanted to go to cinema. But Roger hadn't had time. But I still want to go to cinema next weekend. Why? Cause i want to see "The Valentines Day".
If you ask me, we go to the movies because we want to see fairytales: asleeping queen woken by her true love’s kiss, a princess who put aside her jewels to make her way in the world, lovers thrown apart being brought back together, but life isn’t fairytale and happy endings are few and far between. In life the young queen becomes a tyrant and takes her subjects to war. So that’s why we need movies, to remind us that despite it all love can still spring in the most unlikely places and that sometimes even fairytales can come true.
well anyway if anyone wants to join me, let me know. :)

and i think it's time to now. sleepy-weepy piks says GOOOOOOD NIGHT and she hopes not to sleep in tomorrow.

have a sweet dreams, whoever reads me :) 

it's going to be a long weekend

Today I'm going to leave to Tallinn. My sister has a birthday party tonight. There will be about 28 woman - now it's your turn to be jealous, guys ;) At first we're going to eat-drink-chat and then we will go to some club. Don't know where even. I'm sure, it will be fun. I hope that Anni can come with me too!
Tomorrow I have to be in Rapla. I have an dance practise and a walking class. Yeah, I can't walk on high heels. A long day: starts at 2 pm and ends at seven o'clock. And after that - back to Tallinn. I promised that I will be with Roger and I am going to keep my promise :)
On Sunday, there will be Big Family Sunday in Rapla. I have to be some kind of fairy and read fairytales to little kids. I don't ever know what I'm gonna read. But there's some time to think (yeah, two days:D:D) Another long day from 10 am - 3 pm. I hope I won't we dead at the end of Sunday.
Plus I have to do some school stuff too :( But it's all my own fault. Lazy Pihel.

Anyways, my train will leave in half an hour, so I have to go.
And for all those who think why I write in English, I try to practise for my exam (yesterday one guy from Tartu University were in our school and he gave us an advise to communicate in English)

XOXO,

Pihel

apologize

I want to apologize, because I have been so bad friend.

I promised one important person that I will do something with him this week.
But I hadn't. There are different reasons why we hadn't done anything (and it's all because of me:( )

Really, I'm going to do my best to meet him next week.

I am feeling so bad and quilty right now :(

muzi annule

1kord lubasin talle, et ma kirjutan spetsiaalselt talle.

TEHTUD!

(luv)

kui naeratuse müüd..

">

printsess ja konn

täna oli niiii awwwww päev:

printsess ja konn õpetas, et unistada suurelt

kuid selle nimel peab pingutama

pingutama

ja õppima loobuma

aga unistuste kõrvalt ei tohi unustada

armastust

sest armastus on see, mis muudab elu täisväärtuslikuks

+

kuigi tänane päev on olnud lõõgastus ja lõbustus,

siis peab siia mahtuma ka tööd ja vaeva

ehk siis piks peab põnnid magama panema

ja siis

! FÜÜÜÜÜÜÜSIKA ETTEKANNE

bio tööks õppimine

ain't that nice?!

ps! sõpruse puiestee hakkab mulle üha enam ja enam meeldima.

morning sunshine

mu hommik algas kell 6.29, kui kumbki, kas emme või issi, käis üle kontrollimas, kas ma olen kodus.
muidugi olen kodus, ja kodus on hea :) aga varsti lendan siit taas minema.
oleks aeg end liigutama hakata, üle tunni aja olen voodis vedelenud, aga mõnna on.

muide, mul on hea tuju, kuidagi rahulolu on.
pole tähtis, et mul on vaja teha eksamiasju + 500 kooliasja, elus on muud ka peale kooli.

ja õues on nii ilus - lumi on nii puhas, seda on palju ning ma ei virise, et see võiks juba lõppeda.
kas ma pigem tahaksin sula? - ei, see pole kindlasti see, mida ma tahan.

 

vot selline ongi ju ilus :)

aga ajan end nüüd püsti, teen tassi kohvi ja põrutan pealinna - kinno jms :)

HAVE A NICE DAY, I KNOW MY DAY IS GOING TO BE NICE

JOU

long time no see!

aga ma ei viitsi siia kirjutada, mida ma teinud olen.
seda on liiga palju lihtsalt olnud ja vägev on olnud

PS! AJAPUUDUS ON - kõik, kellel on seda üle, võivad mulle seda cheerida - tänks!

Ma tean, et mul on raske, kuid see on minu enda valik. Ma võiksin mitte õppida, raamatuid lugeda ja paljudest asjadest osa võtta. Aga see poleks enam mina. Ma tunnen, et mul on vaja kindlaid eesmärke, mis tekitavad minus tahtejõudu ja seetõttu tahan ma kõik asjad hästi teha. Seetõttu ma õpin, sest ma pole endaga rahul, kui õppimata jätmise pärast sain halva hinde ja teised aga minust parema. Ja isegi kui ma spikerdan, siis tegelikult pole ma endaga rahul, sest ma ju ei omandanud teadmisi. 

 Kuna hetkel on mul lisaks koolile (kus antakse maailma kõige rohkem õppida ja lugeda) lisaks missikad, üks üritus, kus ma olen päevajuht ning mida tuleb ette valmistada, ajaloo olümpiaadiks valmistumine ja trenn, siis pole lihtsalt aega. Aga ma ei taha kurta, kuigi ma kurdan, sest ma tean, kui need asjad on tehtud, siis ma tunnen end paganama hästi ja tean, et olen asjadega hakkama saanud. Ja mida rohkem ma teen, seda rohkem tuleb asju juurde, mida teha. Ja see on nii hea tunne, sest ei ole paigalseisu, on areng, ja just areng on see, mille poole ma pürgin.

PS! pole tore olla õhtujuht, kui suudad umbes 1500x feilida :):)

last days of disco

ma olin eile taas positiivsuse lainel. vähemalt päeval.
üks pisiasi (inimene) ajas närvi, aga moeshow teemadesse lendamine tegi tuju heaks.
ja õhtune trenn.
ja siis üks uudis tegi tuju pahaks, aga see sõnum ajas mind magama naeratusega.


ja täna on kõik hea olnud :):):)
1) kool oli lühike
2) sain füsa töö 5-!!
3) olin asjalik
4) hoidsin lapsi
5) nägin musu 
6) nüüd olen uuesti asjalik
7) ja varsti lendan kallikesse kaissu


whuhuuuu

sometimes it takes a thousand tries to win

Ma ei tea, kas asi on minus, mu kõhuvalus, mu vähesest öisest magamisest, sellest eilsest halvast uudisest või kõikidest nendest kokku, aga mul on täna megakass päev olnud. Nagu Rauno kirjutas oma blogis, et viimasel ajal kirjutatakse suhteliselt palju negatiivsetest asjadest/sündmustest, siis paraku lähen ka mina täna sinna negatiivsuse lainele.
Kõik see algas eilsest hommikust, mis plaanipäraselt oleks pidanud olema maailma parim (ehk siis poole päevani Rogeri kaisus magamine, lihtsalt puhkamine ja kvaliteetaeg), kuid kell 12.10 suutis mu ema helistada ja palus, et ma läheksin õe juurde. Seega, ei saanud poole päevani magada ja Rogeriga koos olla, vaid läksingi õele appi. Muidugi oli mul hea meel, et ma nägin üle pika aja Rebeccat ja Enricot. Nendega oli tore ja Nora tuli ka külla ning lahe oli pisikestega mängida. Õhtul juhtus üks kurb sündmus, mis mõjutas ka minu tuju ning selle sündmuse tõttu jõudsin ma Rogeri juurde alles pool üks öösel. Hommikul magasin ilmselgelt sisse, esimesele ega teisele rongile ei jõunud, 8.35-sele hoopis ning kuigi ma oleks võinud teisse tundi minna, käisin ma kodust läbi ja võtsin kooliasjad.
 Koolis kassis eriti ära: mul hakkas kõht väga valutama ning uni ja paha tuju võtsid võimsust. Ühesõnaga, muusika tööd ma ei teinud ja kirjanduse lugemiskontroll läks ka sõna otses mõttes sitasti. Kehalistesse ei läinud kõhu pärast ja tulin koju. Esimese asjana panin Robbie Williamsi uue plaadi "Reality killed the video star" mängima ja läksin voodisse puhkama (peaks lisama, et läksin kuuenda tunni poole pealt ära, seega kella kahest jõudsin umbes koju) ning ärkasin alles kell kaheksa. Jällegi on kõik õppimata. Aga vast üks tassitäis kohvi äratab mu üles ja leian endas selle tahtejõu, mis oli mul olemas eelmine nädal.

Ja üritan selle negatiivsuse tagant ka midagi head leida ning tuletan meelde lauset:

When life gives you a hundred reasons to cry, show life that you have a thousand reasons to smile.

Somewhere there's a place where you can go

Someplace you can lay your heavy head down

Everybody needs somewhere to go

We don't get high to get a comedown

You take your chance in life

Go out and find a wife

Don't get stuck in the state I'm in

Someone somewhere is loving you

another week has passed by

and the end of january has arrived.

ja siis tuleb 28-päevane veebruar ja siis juba märts

ja siis närvivapustusekuu ehk aprill.

that ain't good

igatahes. reede oli tore.

laupäev oli hea.

täna on olnud lasterohke.

ja õhtu tuleb (loodetavasti) hea

homme on keisri hullu tähtaeg.

deadline

ja minul on see lugemata

raamatut pole linnas kaasas

savisavisavisavi

muidu on elu ilus.

või vähemalt ma mõtlen nii

vesi maitseb hää

see juhtub siis, kui otsustate teha tüdrukute õhtu klassipliksidega
ja siis te joote veini
ja siis ühte head kokteili
ja teete pilte
ja lähte residenti
ja joote kõike muud
ja jõuate koju kell neli
ja ärkate kell kümme
ja lähete trenni
ja linna
ja siis teie pea nii valutab
ja siis õpite
ja siis loete
ja siis teie pea valutab veel rohkem

vot siis maitseb vesi hää

ja loodan, et kohvi võtab peavalu ära :)

even the devil wouldn't recognize you

">

- kool neljani.

- klaveri taga

- lampi passimine tunnike

- kanaaridel käik

- trenn

- madonnale ja robbie'le pühendumine

- füüsika ja kirjandus

- pesu

- "Keisrihull"

mõnikord on hea lasta end muusikal kaasa kanda.

ma istusin täna klaveri taha ja märkamatult möödus poolteist tundi,

sest muusika haaras mind.

ma tahtsin igale noodile panna kõla, oma hinge, oma tunded.

ja lausa imeline, milline kõla võib tulla ühest valgest või mustast klahvist. ning kui palju emotsioone võib kõigest üks pala väljendada. nii mõnus

...

youth is wasted on the young,

before you know it's come and gone too soon.

üks järjekordne väsitav nv on jäänud selja taha.

ja ma vihkan seda, et nädalavahetused lõppevad.

ja taasalgav kool

murran pead selle üle, kuidas see nädal üle elada.

TUDUDA TAHAKS

life is full of..

joy, shit and love.

Vaadates koolis ringi, kohtab viimasel ajal ainult vägivalda, õelutsemist ja ülbitsemist. Väikesed lapsed löövad õpetajale jalaga kõhtu, ei respekteeri endast vanemaid ega austa hariduse tähtsust. Hariduse all ei pea ma silmas raamatutarkust, vaid pigem maailmatarkust, silmaringi. Noorem põlvkond on aga harjunud ajupesuga: väiksena vaadatakse multikaid, mis on täis vägivalda ja kurjust ning pahatihti pole ka vanematel aega ega tahtmist oma lastele näidata reaalset maailma. Selle asemel, et veeta nendega kvaliteetaega kelgutades või raamatut ette lugedes, panevad nad oma maimukesed teleka ette, kus on koledad tegelased ning kus ei kohta siirust ega soojust. Nii ei ole enam lapsed siirad, armsad ja naiivsed. Nad tahavad olla superkangelased või koletised, kellel on füüsiline jõud ja võim ning kelle elus pole ruumi armastusele - ehk siis telekas on teinud ajupesu. Lisaks meediale on ka kool hakanud tegema ajupesu. Lapsi sunnitakse pähe õppima asju, mida reaalses elus pole tegelikult vaja. Antakse nii palju koduseid töid, et pahatihti ei jää muuks aega ning seetõttu suletakse nende silmaring ja nii kasvavad neist hall mass, kes ei mõtle enda peaga. Seetõttu nad ei jaga maailma tegelikke sündmusi ning kobavad pimeduses ja ei leia oma õiget teed elus. Nende eludest kujuneb välja keskpärane lihttöölise elu, kes teab ainult seda, mis on talle öeldud, mitte seda, mida ta on ise uurinud.

Selline süsteem on aga kasulik riigile: nii ei teki protestihimulisi ega rahulolematuid või võimu ihkavaid isiksusi. Kasutatakse ära lolle ja pimedaid kodanikke, kes süütult arvavad, et nad teavad kõike, kuna koolis õpiti ju ometi kõike põhilist, mida teadma peaks. Ei teki oma ala spetsialiste, ei teki tipp-poliitikuid, ei teki filosoofe - ühesõnaga massikultuur süveneb ning seda halli massi tekib üha enam juurde. Masendav.

Kuid meie saame sekkuda. Meie, kui pisut vanemad, saame õpetada ümber väikeseid põnne, sest ometigi just meie oleme eeskujud. Kui suudame ära hoida selle, et koolis ei kakeldaks, ülbitsetaks, mõnitataks või laamendadaks, siis ehk proovivad väiksemad avada oma silmi ning vaadata enda sisse. See on raske ning vaevalt, et ükskikindiviid saaks sellega hakkama, kuid kui iga inimene astuks vägivallatsemisele vastu, näitaks sõbralikkust ning annaks tarka nõu, siis ehk asi toimiks.

Seega, vaadakem enda ümber ringi ja kui näeme, et kellelegi või millelegi tehakse liiga, siis tuleb astuda ligi ning üritada asi heaks teha. Kuid kui hea sõnaga ei saa, siis peab paraku ka pisut rangem olema.

hjsd

Jah, õpetajad, meil pole muud elu peale kooli. Jah, õpetajad, just Teie aine on kõige tähtsam ja me pühendume sellele nii sügavuti kui võimalik. Jah, me tahame kodus õppida mitu tundi peale värskendavad ja imelühikest koolipäev. Jah, me juba valmistume eksamiteks. Jah, muidugi me teame, kuhu ülikooli me tahame minna. Jah, me kõik teame ammuilma, kelleks me saada tahame. Jah, me loeme kõik teie antud kirjanduse läbi nii kiiresti, et peaksite üha uut kirjandust juurde andma. Pole vaja kaheldagi, et kõik esseed saavad õigeks ajaks tehtud. Jah, mitte ükski kontrolltöö pole negatiivse hindega. Muidugi, me jõuame alati õigeks ajaks kooli. Ei, kool ei kassi ära.

 

esimene vidjo, mis MTV eetrisse jõudis. sitaks tsill

 Tihtipeale sisendan ma endale, et kõik saab alati korda ja positiivse ellusuhtumisega on ka kõige suuremad vaevad ületatavad. Nii võib see ka olla, sest kõik on alati mõtlemises kinni. Siiski ei saa  pahatihti läbi lausega "Elu on lill", sest on palju kuristikke, kuhu võib kukkuda just seetõttu, et ei märgata või ei taheta märgata ka negatiivsust enda ümber.

Inimene elab selleks, et surra - see on nagu aamen kirikus ning suremine on ainus asi, mida inimene PEAB tegema. Ülejäänud tegevused on enda vaba valik: tegelikult ei pea ju koolis käima, astuma ülikooli, minema tööle, looma pere ning koguma pensionipõlveks raha. Ometi on välja kujunenud inimestel just selline tee, millel astuda. Sellel on ka tagamõte: koolis käidakse selleks, et saada sisse ülikooli, kus omakorda käidakse selleks, et saada tühipaljast paberilehte, mis teoreetiliselt peaks tagama kindla töö ja hea palga. Seda kõike tehakse aga seetõttu, et tulevane põlv ei peaks vaevlema rahahädas, ja muidugi mõeldes iseenda mugavale pensionipõlvele. Kas pole mitte vaevarikas elada, kui teadakse juba varases lapsepõlves, et raha on võrdne hea tulevikuga? Seega võib väita, et just materiaalsus on üks neist kuristikest, kuhu on võimalus kukkuda.

Kuristikud.. need on igal pool.

3 words

siimu on mõisahärra

siimu ja tsäku_ u made my day.

nii rõõmus ja hea on olla.
südamest naermine on tore.

külmus

ma tunnen, et see väljaspoolt tulev külmus võtab võimu ka minu sees.
mul on viimasel ajal nii kuidagi ükskõik kõigest.
aga kohusetunne on tulnud.
kui ma hakkaksin kirjutama kõike, mis mu mõtteis praegu on, siis tuleks see jutt segane.
umbes sama segane nagu mina. või siis sama tavaline nagu mina.

mu sees valitseb hetkel külmus. tunnen endast kalgina.
ehk on see praegu nagu mingi kaitsekilp,
sest viimasel ajal olen saanud piisavalt kriitikat enda vastu
ning seetõttu olen ajanud südame kõvaks.
aga võib-olla see ongi külmast.
sest ma tunnen, et ma ei naerata nii palju kui varem
ja koguaeg on külm
ning peas keerleb viimasel ajal vaid kool.

bullshit. vajan und.

phäphäphä

2, 5 h öist und.

4 tehtud tööd.

palju õelaid(või pahatujulisi)inimesi.

4,5 ringi suusatamist (ehk 1 h)

suurel hulgal kodutööd

_________

ja ime on see, et ma pole kuidagi üldse tusane

just rahulolu on.

sest mul on mu anni

ja mul on mu emme

ja mul on mu roku

ja mul on mu mõtlemine

mr postman

õõõõõh kui khuuuuul laul

pinnapealsus

jeps. see on see sõna, mis iseloomustab mind ja ma olen nii kuri enda peale.
miks ma pole oma 18ne eluaasta jooksul õppinud süvenema asjadesse.
ma teen kõike niiiiiiii kiiruga ja nii viimasel hetkel ning ei pane oma hinge sinna sisse.

üks huvitav inimene, tarmo kase, rääkis mõtlemapanevalt (mul täpne sõnastus pole meeles, kuid ehk on see andeksantav): "kui midagi teha, siis tuleb teha seda ikka täiega. kui paned pidu, siis paned ikka täiega ning ei mõtle muule samal ajal. kui paned naist, siis annad endast kõik ja ei ole oma mõtetega tööl. kui oled tööl, siis süvened sellesse täielikult ning ei mõtle naisele või näiteks õhtusöögile. nii kukuvad asjad kõige paremini välja"

tal on nii õigus. aga ma ei oska süveneda. ma tahan teha mitu asja korraga ja kiiresti.
selline on mu iseloom. ma olen kärsitu, jätan asjad viimasele minutile ja ei süvene.
koooooooohuuuuutaaaaaaaaaaaav.

ja kusjuures mul pole siiani midagi selle vastu olnud, aga kui mu ema parandas mu kirjandit (ma sain 81 punkti 100-st ja hetkeseisuga klassist teine parim töö), siis ta ütles, et kõik on nagu olemas, aga midagi on siiski puudu. ja see miski, mis on puudu, see on sügavuti minek.

ma pean hakkama asadesse SÜVENEMA

süvenemine
süvenemine
süvenemine






ps! mulle meeldib ööööööö. ja mulle meeldib öösel asju teha.

ja mulle meeldib mu roger ka väga väga väga :)

addicted

ma avastasin, et ma olen sõltuvuses.
jeps, ja mitte ühest asjast vaid pigem mitmest

• hommikune, lõunane ja õhtune kohvi - varsti on kohveiini üledoos
• mumuu rukkileiva ja sarapuupähklitega jogurtist
• micheal jacksonist

(ma pean endale kiirelt vaheldust leidma, sest muidu ei taha ma enam never jacksonit kuulata ja rukkileiva joguritit süüa)

+ muideks ma pole kordagi kooli veel hilinenud ja iga päev kõik ära õppinud.
must do @ school listist on vaja veel teha 9 asja. positiivne.
ma juba isegi harjun vähese unega ära. jei.

kuulake nüüd jacksonit (õigem oleks öelda jacksoneid) ja ma lähen õppima

">

beat that, torpa

tänase blogi sissekande pühendan ma toprale, sest:

1) mul on originaalsem ingliskeelne headline kui tal

2.) ma sain kirjandi valmis (meil pidi see 21.dets. olema tehtud)

feeeeeeeelin' good. 

1 asi must do at school listist valmis, 12 things to go. kui ma nii jätkan, siis olen varsti omadega mäel.

ja ma sain oma raamatu nii enam-vähem läbi.

aga kool on toonud endaga kaasa kaks ööd vähest und ja palju tööd.

silmaümbrustesse on tekkinud midagi sinakat, hmm.. miks küll.

nüüd oleks aeg teha kas tass musta teed või kohvi ning sellega mu tänane õhtu ei lõpe..

aga ma olen positiivne, sest nii laabuvad asjad kõige paremini

umbes 5 tassi kohvi ja Karl Ristikivi "Imede saar"

jei

elu on lill.

ja uni peab täna mu juurest lahkuma.

chuul

u can't break me, 'cause i'm unbreakable

Väga hea laul, heade sõnadega!

Ma avastasin, et pole siia paar päeva kirjutanud. Muidugi on üks põhjustest see, et 6-9. jaanuar olin missikate laagris ja seal polnud internetti, seega ei saanud iga päev kokkuvõtet teha. Kuna aga kirjutasin viimati 4.jaanuaril, siis võin ju teha väikese kokkuvõtte alates 5.jaanuarist.

5.jaanuari hommik algas mõnusalt: kiire dušš ja kerge kohvi ning läksime Rogeriga kinno. Seekord vaatasime sellist filmi nagu "Vanad penid". Väga naljakas ja südamlik film oli isegi. Peale seda seadsin oma sammud Kristiine keskusesse, kus soetasin endale uued dressipüksid ja tossud ning lõpuks asusin teele Kohila poole, kus polnud oma nägu näidanud alates 28.detsembrist saadik. Toimetasin veidi kodus, käisin ristivanematel külas ja käisin Egerti juures filme vaatamas. Väga hea ja kodune tunne oli olla OMA seltskonnaga. Viimane film lõpes kella kahe paiku ja tulin koju tuttu, kuid und ei tulnud. Järgmine hommik läks kiireks: kella 10ks pidin olema Noortekeskuses, kuid ma ärkasin kell üheksa. Mul olid asjad kokku panemata ja pidin end korda ka tegema. Seega oli ilmselge see tõsiasi, et Pihel jäi hiljaks. Siis algas hullumaja ehk siis tantsutrenn. Ma olen suhteliselt koba igasuguseid kavasid õppima ning 4 tundi tantsutrenni ikka võttis füüsiliselt läbi ja ka juhe jooksis lõpus sajaga kokku. Õhtul käis meile rääkimas üks tore tädi tervislikust toitumisest ja nüüd ma isegi jälgin poes seda, kui palju mingis toidus E-sid on. Õhtu/öö lõpetas kaardipõrgu.

Järgmine päev oli taas äratus üheksast, kuid sain juba paremini üles. Kaks tassi kohvi ja mul oli elu sees. Kella kümnest algas kõnnitund. Sain teada, et kõnnin paremat jalga sissepoole, kuid ülejäänud peaks nagu OK olema. Peale kõnnitundi tuli meile rääkima üks tädi Oriflame-st ja õhtul pidime kaamerasse rääkima. Suht hull oli kuulda oma häält ja parasiitsõnu (mina vuristan liiga kiiresti ja parasiitsõnaks on ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ). Peale kaameratrenni läksime jõukasse, kus olime tegelikult suhteliselt vähe ja õhtu lõpetas THE RING KOHILA NOORTEKA ERI (piksu mängis hullu, mis tuli kuidagi väga loomulikult välja, õõõõ, miks küll)

Järgmine päev oli jälle trennipäev. Kolm ja pool tundi tantsu, uue tantsu alguse õppimine, mis on suhteliselt raske ning õhtul käis meile üks vägev onu rääkimas sellest, kuidas eesmärke saavutada (kui keegi tahab ettekujutlust täpsemalt, siis soovitan lugeda Peep Vainu "Kõige tähtsam küsimus" ning saate teada, millest onu rääkis). Õhtul tegime Ave, Annika ja Maretiga teeõhtu ning rääkisime maast ja ilmast - väga vinge oli!

Viimane laagri päev ehk siis eile oli meil taas kõnd. Eile viskas ikka kopa ette lõpuks. Ma ei oska lõpus üldse mingit poosi võtta, suht hull :D Lõpus pidi üks neiu välja langema ning selleks osutus Ele. Kahju, sest me olime seltskonnaga juba harjunud. Kuid pole hullu, sest elu läheb edasi. Peale laagrit tulin koju ja kohe põrutasin linna. Käisin otsimas endale mantlit ja no tee mis tahad, aga minu suurusele on kõik mantlid ära ostetud, eks peab mingi päev uuesti minema ja vaatama ehk leian. Õhtul otsustasime naistega välja minna ning enne seda sättisime mu õe juures ning taas oli NII VÄGEV OMA LEMMARITEGA OLLA!!! Eilne õhtu oli vägev ning Club von Überblingen on siiski üks Tallinna parimatest klubidest, kuid hommikul tagus keegi mind haamriga vastu pead ehk siis kujutate ette, missugune peavalu mul hommikul oli, wasn't nice. 3 ja pool tundi magamist ja rongiga koju. Kodus tsillisin veits ja kella ühest läksin tuttu ning ärkasin mingi kuue ajal. Uni oli hea, kuid pidin toimetusi tegema ning oma toa ära koristama. Enamvähem on tuba korras, kuid vaja veel kooliasjad kokku panna ja teha endale ajajaotuse plaan.

MA OLEN SELLE INIMESE UHKE, KES VIITSIS SELLE TEKSTI LÄBI LUGEDA, SEST AUSÕNA, MINA SEDA TEIE ASEMEL TEHA EI VIITSIKS :D AGA ENAM MA EI JÄTA NII PIKKA VAHET KA KIRJUTAMISEGA SISSE :)

SJAU PRAEGU!

how do you rate the morning sun?

mul on uus armastus

robbie robbie robbie williams

ja avatar on ka tore film (kaks korda ikka seda kinos vaatamas ei käiks)

igatsen kohila inimesi

aga tahan olla koguaeg linnas

t

e

m

a

p

ä

r

a

s

t

(ja see tema on see mitte uus-muusika-armastus, vaid midagi palju tõelisemat)

">

the morning brings a mystery.

the evening makes it history.

tell me how do u rate the morning sun?

HEAD UUT!

nagu ma arvasingi - pole jõudnud siia tükk aega nüüd kirjutada.

aastavahetus oli vägev, ainult oleks tahtnud muskamitega koos olla :)

ja ma ei viitsi rohkem täna kirjutada. kui kunagi rohkem aega ja tahtmist on, siis kirjutan.




ps! kõrvavalu pole tore