kes küll ajale tiivad andis, et ta nii kiirelt suudab lennata?

Minu meelest oli alles pühapäeva öö, kui ma siia kirjutasin ja näete - juba on reede. Minu jaoks küll siiani neljapäev, sest ilmselgelt jõudsin just töölt koju. Igatahes nädal on olnud päris tegus. Esmaspäeval ärkasin juba pool üheksa (I) minu rekord, arvestades seda, et ma pühapäeval läksin magama neljast öösel. 5 tundi pildialbumi meisterdamist Kätule, trenn ja siis öötöö. Teisipäeval olin peale tööd 12ni üleval, et saaks Kätule õnne soovida ja siis tuttu koju ja taas tööle. Kolmapäev - hmm, jaaaaa, emme käis külas :):) ja õhtul käisin trennis ilusti - jee, bailatino rokib.. ning taas töööööö. Neljapäeva ma lihtsalt magasin maha, ärkasin pool tundi enne tööd ja siis jooksin tööle. ja siin ma olen.. oma nädala kokkuvõttega.

Kõik, kes arvavad, et ma olen muutunud, kahjuks eksivad. Siiani purustan klaaside eluiga, kaotan asju ja naerutan teisi oma õnnetustega :D näiteks täna hommikul ma avastasin, et korterimagnet, millega saab alt uksest sisse, on kadunud.. Õnneks sain kohe alt uksest sisse ja avastasin, et magnet on kodus laua peal (Y) :D ja kolmapäeva öösel vastu neljapäeva lõhkusin tacos ära kaks klaasi ja ühe pitsi. Varsti pean vist tacole klaaside eest maksma hakkama :(

Igatahes ma tahtsin seda öelda ka veel lõpuks, et MA NIIII IGATSEN ANNIT ja MANNUT. Alles aasta tagasi me veel pidutsesime koos ja nautisime koolivaheaega ning ei tahtnud kuidagi, et vaheaeg lõpeks. Nüüd on aga ajad muutunud ja uskuge või mitte, aga ma nii igatsen kooli ka. Õnneks Mannu tuleb juba pooleteise kuu pärast ja ega Annigi kojutulek kaugel pole. Ning kui kõik läheb plaanipäraselt, siis olen ma järgmine aasta taas koolinimekirjas :) aga sinna on aega.. seni pean elama taco-elu.

Igatahes, head und mulle ja teile head päeva.!

hey yaaa

Tervelt kuus ja pool kuud on möödas sellest, kui ma siia kirjutasin. Täna taasavastasin oma blogi ja lugesin vanu postitusi ning tekkis mõte, et miks mitte alustada uuesti kirjutamist? (Muidugi pean ma suure aitäh-i ütlema ka Annile ja Mannule, kelle blogisid oli väga väga väga huvitav lugeda)

Kõik, kes on kunagi kirjutanud lõpukirjandit, teavad, et esimesi sõnu on kõige raskem ritta seada ning tekib tunne, et mõte jookseb kokku. Sama tunnen ka mina praegu, ainus vahe on see, et pastapliiatsit asendavad klahvid, valget paberit ekraan ning hubane küünlavalgus ja taustaks mängiv Nelly Furtado loovad rahuliku meeleolu. Mõnusast olemisest aga ei piisa, et saaksin oma kirjutamishoo sisse, kuid pole hullu - ma vähemalt üritan.

Kus kohast siis alustada? Kuus kuud on pikk aeg ja selle ajaga on palju muutunud.. Kohe liiga palju. Seega ei hakka seda kõike siia üles kirjutama ja alustan tänasest. Minu jaoks veel pühapäevast, kuid kuupäeva järgi võttes esmaspäevast. Nädala esimene esimene päev - hea ajastus alustamiseks. Lisaks blogi kirjutamisele alustan ma see esmaspäev ka uue magamisrežiimiga, st et esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva, neljapäeva, reede ja laupäeva öösel ma mitte ei maga, vaid olen tööl :) Ja pühapäeva öösel ma samuti ei maga, sest eesolev pühapäev on selle kuu viimane pühapäev ning kõik, kes on kuidagigi baarindusega seotud, teavad, mida see tähendab ;) BAAARIKAS. Kuid enne seda tuleb väsitav nädal üle elada, trennis käia regulaarselt (ma annan endale ja nüüd ka teile ausõna, et ma tõesti käin see nädal mitu korda trennis:):)) Eks ma annan märku ka, kuidas see õnnestub :P

Praegu on aga kuul juba koos ja kell on palju ja peavalu kiusab.. Seega kavatsen tänaseks kirjutamise lõpetada. Homme ehk jälle.. We'll see :)

PAI!