Somewhere there's a place where you can go

Someplace you can lay your heavy head down

Everybody needs somewhere to go

We don't get high to get a comedown

You take your chance in life

Go out and find a wife

Don't get stuck in the state I'm in

Someone somewhere is loving you

another week has passed by

and the end of january has arrived.

ja siis tuleb 28-päevane veebruar ja siis juba märts

ja siis närvivapustusekuu ehk aprill.

that ain't good

igatahes. reede oli tore.

laupäev oli hea.

täna on olnud lasterohke.

ja õhtu tuleb (loodetavasti) hea

homme on keisri hullu tähtaeg.

deadline

ja minul on see lugemata

raamatut pole linnas kaasas

savisavisavisavi

muidu on elu ilus.

või vähemalt ma mõtlen nii

vesi maitseb hää

see juhtub siis, kui otsustate teha tüdrukute õhtu klassipliksidega
ja siis te joote veini
ja siis ühte head kokteili
ja teete pilte
ja lähte residenti
ja joote kõike muud
ja jõuate koju kell neli
ja ärkate kell kümme
ja lähete trenni
ja linna
ja siis teie pea nii valutab
ja siis õpite
ja siis loete
ja siis teie pea valutab veel rohkem

vot siis maitseb vesi hää

ja loodan, et kohvi võtab peavalu ära :)

even the devil wouldn't recognize you

">

- kool neljani.

- klaveri taga

- lampi passimine tunnike

- kanaaridel käik

- trenn

- madonnale ja robbie'le pühendumine

- füüsika ja kirjandus

- pesu

- "Keisrihull"

mõnikord on hea lasta end muusikal kaasa kanda.

ma istusin täna klaveri taha ja märkamatult möödus poolteist tundi,

sest muusika haaras mind.

ma tahtsin igale noodile panna kõla, oma hinge, oma tunded.

ja lausa imeline, milline kõla võib tulla ühest valgest või mustast klahvist. ning kui palju emotsioone võib kõigest üks pala väljendada. nii mõnus

...

youth is wasted on the young,

before you know it's come and gone too soon.

üks järjekordne väsitav nv on jäänud selja taha.

ja ma vihkan seda, et nädalavahetused lõppevad.

ja taasalgav kool

murran pead selle üle, kuidas see nädal üle elada.

TUDUDA TAHAKS

life is full of..

joy, shit and love.

Vaadates koolis ringi, kohtab viimasel ajal ainult vägivalda, õelutsemist ja ülbitsemist. Väikesed lapsed löövad õpetajale jalaga kõhtu, ei respekteeri endast vanemaid ega austa hariduse tähtsust. Hariduse all ei pea ma silmas raamatutarkust, vaid pigem maailmatarkust, silmaringi. Noorem põlvkond on aga harjunud ajupesuga: väiksena vaadatakse multikaid, mis on täis vägivalda ja kurjust ning pahatihti pole ka vanematel aega ega tahtmist oma lastele näidata reaalset maailma. Selle asemel, et veeta nendega kvaliteetaega kelgutades või raamatut ette lugedes, panevad nad oma maimukesed teleka ette, kus on koledad tegelased ning kus ei kohta siirust ega soojust. Nii ei ole enam lapsed siirad, armsad ja naiivsed. Nad tahavad olla superkangelased või koletised, kellel on füüsiline jõud ja võim ning kelle elus pole ruumi armastusele - ehk siis telekas on teinud ajupesu. Lisaks meediale on ka kool hakanud tegema ajupesu. Lapsi sunnitakse pähe õppima asju, mida reaalses elus pole tegelikult vaja. Antakse nii palju koduseid töid, et pahatihti ei jää muuks aega ning seetõttu suletakse nende silmaring ja nii kasvavad neist hall mass, kes ei mõtle enda peaga. Seetõttu nad ei jaga maailma tegelikke sündmusi ning kobavad pimeduses ja ei leia oma õiget teed elus. Nende eludest kujuneb välja keskpärane lihttöölise elu, kes teab ainult seda, mis on talle öeldud, mitte seda, mida ta on ise uurinud.

Selline süsteem on aga kasulik riigile: nii ei teki protestihimulisi ega rahulolematuid või võimu ihkavaid isiksusi. Kasutatakse ära lolle ja pimedaid kodanikke, kes süütult arvavad, et nad teavad kõike, kuna koolis õpiti ju ometi kõike põhilist, mida teadma peaks. Ei teki oma ala spetsialiste, ei teki tipp-poliitikuid, ei teki filosoofe - ühesõnaga massikultuur süveneb ning seda halli massi tekib üha enam juurde. Masendav.

Kuid meie saame sekkuda. Meie, kui pisut vanemad, saame õpetada ümber väikeseid põnne, sest ometigi just meie oleme eeskujud. Kui suudame ära hoida selle, et koolis ei kakeldaks, ülbitsetaks, mõnitataks või laamendadaks, siis ehk proovivad väiksemad avada oma silmi ning vaadata enda sisse. See on raske ning vaevalt, et ükskikindiviid saaks sellega hakkama, kuid kui iga inimene astuks vägivallatsemisele vastu, näitaks sõbralikkust ning annaks tarka nõu, siis ehk asi toimiks.

Seega, vaadakem enda ümber ringi ja kui näeme, et kellelegi või millelegi tehakse liiga, siis tuleb astuda ligi ning üritada asi heaks teha. Kuid kui hea sõnaga ei saa, siis peab paraku ka pisut rangem olema.

hjsd

Jah, õpetajad, meil pole muud elu peale kooli. Jah, õpetajad, just Teie aine on kõige tähtsam ja me pühendume sellele nii sügavuti kui võimalik. Jah, me tahame kodus õppida mitu tundi peale värskendavad ja imelühikest koolipäev. Jah, me juba valmistume eksamiteks. Jah, muidugi me teame, kuhu ülikooli me tahame minna. Jah, me kõik teame ammuilma, kelleks me saada tahame. Jah, me loeme kõik teie antud kirjanduse läbi nii kiiresti, et peaksite üha uut kirjandust juurde andma. Pole vaja kaheldagi, et kõik esseed saavad õigeks ajaks tehtud. Jah, mitte ükski kontrolltöö pole negatiivse hindega. Muidugi, me jõuame alati õigeks ajaks kooli. Ei, kool ei kassi ära.

 

esimene vidjo, mis MTV eetrisse jõudis. sitaks tsill

 Tihtipeale sisendan ma endale, et kõik saab alati korda ja positiivse ellusuhtumisega on ka kõige suuremad vaevad ületatavad. Nii võib see ka olla, sest kõik on alati mõtlemises kinni. Siiski ei saa  pahatihti läbi lausega "Elu on lill", sest on palju kuristikke, kuhu võib kukkuda just seetõttu, et ei märgata või ei taheta märgata ka negatiivsust enda ümber.

Inimene elab selleks, et surra - see on nagu aamen kirikus ning suremine on ainus asi, mida inimene PEAB tegema. Ülejäänud tegevused on enda vaba valik: tegelikult ei pea ju koolis käima, astuma ülikooli, minema tööle, looma pere ning koguma pensionipõlveks raha. Ometi on välja kujunenud inimestel just selline tee, millel astuda. Sellel on ka tagamõte: koolis käidakse selleks, et saada sisse ülikooli, kus omakorda käidakse selleks, et saada tühipaljast paberilehte, mis teoreetiliselt peaks tagama kindla töö ja hea palga. Seda kõike tehakse aga seetõttu, et tulevane põlv ei peaks vaevlema rahahädas, ja muidugi mõeldes iseenda mugavale pensionipõlvele. Kas pole mitte vaevarikas elada, kui teadakse juba varases lapsepõlves, et raha on võrdne hea tulevikuga? Seega võib väita, et just materiaalsus on üks neist kuristikest, kuhu on võimalus kukkuda.

Kuristikud.. need on igal pool.

3 words

siimu on mõisahärra

siimu ja tsäku_ u made my day.

nii rõõmus ja hea on olla.
südamest naermine on tore.

külmus

ma tunnen, et see väljaspoolt tulev külmus võtab võimu ka minu sees.
mul on viimasel ajal nii kuidagi ükskõik kõigest.
aga kohusetunne on tulnud.
kui ma hakkaksin kirjutama kõike, mis mu mõtteis praegu on, siis tuleks see jutt segane.
umbes sama segane nagu mina. või siis sama tavaline nagu mina.

mu sees valitseb hetkel külmus. tunnen endast kalgina.
ehk on see praegu nagu mingi kaitsekilp,
sest viimasel ajal olen saanud piisavalt kriitikat enda vastu
ning seetõttu olen ajanud südame kõvaks.
aga võib-olla see ongi külmast.
sest ma tunnen, et ma ei naerata nii palju kui varem
ja koguaeg on külm
ning peas keerleb viimasel ajal vaid kool.

bullshit. vajan und.

phäphäphä

2, 5 h öist und.

4 tehtud tööd.

palju õelaid(või pahatujulisi)inimesi.

4,5 ringi suusatamist (ehk 1 h)

suurel hulgal kodutööd

_________

ja ime on see, et ma pole kuidagi üldse tusane

just rahulolu on.

sest mul on mu anni

ja mul on mu emme

ja mul on mu roku

ja mul on mu mõtlemine

mr postman

õõõõõh kui khuuuuul laul

pinnapealsus

jeps. see on see sõna, mis iseloomustab mind ja ma olen nii kuri enda peale.
miks ma pole oma 18ne eluaasta jooksul õppinud süvenema asjadesse.
ma teen kõike niiiiiiii kiiruga ja nii viimasel hetkel ning ei pane oma hinge sinna sisse.

üks huvitav inimene, tarmo kase, rääkis mõtlemapanevalt (mul täpne sõnastus pole meeles, kuid ehk on see andeksantav): "kui midagi teha, siis tuleb teha seda ikka täiega. kui paned pidu, siis paned ikka täiega ning ei mõtle muule samal ajal. kui paned naist, siis annad endast kõik ja ei ole oma mõtetega tööl. kui oled tööl, siis süvened sellesse täielikult ning ei mõtle naisele või näiteks õhtusöögile. nii kukuvad asjad kõige paremini välja"

tal on nii õigus. aga ma ei oska süveneda. ma tahan teha mitu asja korraga ja kiiresti.
selline on mu iseloom. ma olen kärsitu, jätan asjad viimasele minutile ja ei süvene.
koooooooohuuuuutaaaaaaaaaaaav.

ja kusjuures mul pole siiani midagi selle vastu olnud, aga kui mu ema parandas mu kirjandit (ma sain 81 punkti 100-st ja hetkeseisuga klassist teine parim töö), siis ta ütles, et kõik on nagu olemas, aga midagi on siiski puudu. ja see miski, mis on puudu, see on sügavuti minek.

ma pean hakkama asadesse SÜVENEMA

süvenemine
süvenemine
süvenemine






ps! mulle meeldib ööööööö. ja mulle meeldib öösel asju teha.

ja mulle meeldib mu roger ka väga väga väga :)

addicted

ma avastasin, et ma olen sõltuvuses.
jeps, ja mitte ühest asjast vaid pigem mitmest

• hommikune, lõunane ja õhtune kohvi - varsti on kohveiini üledoos
• mumuu rukkileiva ja sarapuupähklitega jogurtist
• micheal jacksonist

(ma pean endale kiirelt vaheldust leidma, sest muidu ei taha ma enam never jacksonit kuulata ja rukkileiva joguritit süüa)

+ muideks ma pole kordagi kooli veel hilinenud ja iga päev kõik ära õppinud.
must do @ school listist on vaja veel teha 9 asja. positiivne.
ma juba isegi harjun vähese unega ära. jei.

kuulake nüüd jacksonit (õigem oleks öelda jacksoneid) ja ma lähen õppima

">

beat that, torpa

tänase blogi sissekande pühendan ma toprale, sest:

1) mul on originaalsem ingliskeelne headline kui tal

2.) ma sain kirjandi valmis (meil pidi see 21.dets. olema tehtud)

feeeeeeeelin' good. 

1 asi must do at school listist valmis, 12 things to go. kui ma nii jätkan, siis olen varsti omadega mäel.

ja ma sain oma raamatu nii enam-vähem läbi.

aga kool on toonud endaga kaasa kaks ööd vähest und ja palju tööd.

silmaümbrustesse on tekkinud midagi sinakat, hmm.. miks küll.

nüüd oleks aeg teha kas tass musta teed või kohvi ning sellega mu tänane õhtu ei lõpe..

aga ma olen positiivne, sest nii laabuvad asjad kõige paremini

umbes 5 tassi kohvi ja Karl Ristikivi "Imede saar"

jei

elu on lill.

ja uni peab täna mu juurest lahkuma.

chuul

u can't break me, 'cause i'm unbreakable

Väga hea laul, heade sõnadega!

Ma avastasin, et pole siia paar päeva kirjutanud. Muidugi on üks põhjustest see, et 6-9. jaanuar olin missikate laagris ja seal polnud internetti, seega ei saanud iga päev kokkuvõtet teha. Kuna aga kirjutasin viimati 4.jaanuaril, siis võin ju teha väikese kokkuvõtte alates 5.jaanuarist.

5.jaanuari hommik algas mõnusalt: kiire dušš ja kerge kohvi ning läksime Rogeriga kinno. Seekord vaatasime sellist filmi nagu "Vanad penid". Väga naljakas ja südamlik film oli isegi. Peale seda seadsin oma sammud Kristiine keskusesse, kus soetasin endale uued dressipüksid ja tossud ning lõpuks asusin teele Kohila poole, kus polnud oma nägu näidanud alates 28.detsembrist saadik. Toimetasin veidi kodus, käisin ristivanematel külas ja käisin Egerti juures filme vaatamas. Väga hea ja kodune tunne oli olla OMA seltskonnaga. Viimane film lõpes kella kahe paiku ja tulin koju tuttu, kuid und ei tulnud. Järgmine hommik läks kiireks: kella 10ks pidin olema Noortekeskuses, kuid ma ärkasin kell üheksa. Mul olid asjad kokku panemata ja pidin end korda ka tegema. Seega oli ilmselge see tõsiasi, et Pihel jäi hiljaks. Siis algas hullumaja ehk siis tantsutrenn. Ma olen suhteliselt koba igasuguseid kavasid õppima ning 4 tundi tantsutrenni ikka võttis füüsiliselt läbi ja ka juhe jooksis lõpus sajaga kokku. Õhtul käis meile rääkimas üks tore tädi tervislikust toitumisest ja nüüd ma isegi jälgin poes seda, kui palju mingis toidus E-sid on. Õhtu/öö lõpetas kaardipõrgu.

Järgmine päev oli taas äratus üheksast, kuid sain juba paremini üles. Kaks tassi kohvi ja mul oli elu sees. Kella kümnest algas kõnnitund. Sain teada, et kõnnin paremat jalga sissepoole, kuid ülejäänud peaks nagu OK olema. Peale kõnnitundi tuli meile rääkima üks tädi Oriflame-st ja õhtul pidime kaamerasse rääkima. Suht hull oli kuulda oma häält ja parasiitsõnu (mina vuristan liiga kiiresti ja parasiitsõnaks on ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ). Peale kaameratrenni läksime jõukasse, kus olime tegelikult suhteliselt vähe ja õhtu lõpetas THE RING KOHILA NOORTEKA ERI (piksu mängis hullu, mis tuli kuidagi väga loomulikult välja, õõõõ, miks küll)

Järgmine päev oli jälle trennipäev. Kolm ja pool tundi tantsu, uue tantsu alguse õppimine, mis on suhteliselt raske ning õhtul käis meile üks vägev onu rääkimas sellest, kuidas eesmärke saavutada (kui keegi tahab ettekujutlust täpsemalt, siis soovitan lugeda Peep Vainu "Kõige tähtsam küsimus" ning saate teada, millest onu rääkis). Õhtul tegime Ave, Annika ja Maretiga teeõhtu ning rääkisime maast ja ilmast - väga vinge oli!

Viimane laagri päev ehk siis eile oli meil taas kõnd. Eile viskas ikka kopa ette lõpuks. Ma ei oska lõpus üldse mingit poosi võtta, suht hull :D Lõpus pidi üks neiu välja langema ning selleks osutus Ele. Kahju, sest me olime seltskonnaga juba harjunud. Kuid pole hullu, sest elu läheb edasi. Peale laagrit tulin koju ja kohe põrutasin linna. Käisin otsimas endale mantlit ja no tee mis tahad, aga minu suurusele on kõik mantlid ära ostetud, eks peab mingi päev uuesti minema ja vaatama ehk leian. Õhtul otsustasime naistega välja minna ning enne seda sättisime mu õe juures ning taas oli NII VÄGEV OMA LEMMARITEGA OLLA!!! Eilne õhtu oli vägev ning Club von Überblingen on siiski üks Tallinna parimatest klubidest, kuid hommikul tagus keegi mind haamriga vastu pead ehk siis kujutate ette, missugune peavalu mul hommikul oli, wasn't nice. 3 ja pool tundi magamist ja rongiga koju. Kodus tsillisin veits ja kella ühest läksin tuttu ning ärkasin mingi kuue ajal. Uni oli hea, kuid pidin toimetusi tegema ning oma toa ära koristama. Enamvähem on tuba korras, kuid vaja veel kooliasjad kokku panna ja teha endale ajajaotuse plaan.

MA OLEN SELLE INIMESE UHKE, KES VIITSIS SELLE TEKSTI LÄBI LUGEDA, SEST AUSÕNA, MINA SEDA TEIE ASEMEL TEHA EI VIITSIKS :D AGA ENAM MA EI JÄTA NII PIKKA VAHET KA KIRJUTAMISEGA SISSE :)

SJAU PRAEGU!

how do you rate the morning sun?

mul on uus armastus

robbie robbie robbie williams

ja avatar on ka tore film (kaks korda ikka seda kinos vaatamas ei käiks)

igatsen kohila inimesi

aga tahan olla koguaeg linnas

t

e

m

a

p

ä

r

a

s

t

(ja see tema on see mitte uus-muusika-armastus, vaid midagi palju tõelisemat)

">

the morning brings a mystery.

the evening makes it history.

tell me how do u rate the morning sun?

HEAD UUT!

nagu ma arvasingi - pole jõudnud siia tükk aega nüüd kirjutada.

aastavahetus oli vägev, ainult oleks tahtnud muskamitega koos olla :)

ja ma ei viitsi rohkem täna kirjutada. kui kunagi rohkem aega ja tahtmist on, siis kirjutan.




ps! kõrvavalu pole tore