pinnapealsus

jeps. see on see sõna, mis iseloomustab mind ja ma olen nii kuri enda peale.
miks ma pole oma 18ne eluaasta jooksul õppinud süvenema asjadesse.
ma teen kõike niiiiiiii kiiruga ja nii viimasel hetkel ning ei pane oma hinge sinna sisse.

üks huvitav inimene, tarmo kase, rääkis mõtlemapanevalt (mul täpne sõnastus pole meeles, kuid ehk on see andeksantav): "kui midagi teha, siis tuleb teha seda ikka täiega. kui paned pidu, siis paned ikka täiega ning ei mõtle muule samal ajal. kui paned naist, siis annad endast kõik ja ei ole oma mõtetega tööl. kui oled tööl, siis süvened sellesse täielikult ning ei mõtle naisele või näiteks õhtusöögile. nii kukuvad asjad kõige paremini välja"

tal on nii õigus. aga ma ei oska süveneda. ma tahan teha mitu asja korraga ja kiiresti.
selline on mu iseloom. ma olen kärsitu, jätan asjad viimasele minutile ja ei süvene.
koooooooohuuuuutaaaaaaaaaaaav.

ja kusjuures mul pole siiani midagi selle vastu olnud, aga kui mu ema parandas mu kirjandit (ma sain 81 punkti 100-st ja hetkeseisuga klassist teine parim töö), siis ta ütles, et kõik on nagu olemas, aga midagi on siiski puudu. ja see miski, mis on puudu, see on sügavuti minek.

ma pean hakkama asadesse SÜVENEMA

süvenemine
süvenemine
süvenemine






ps! mulle meeldib ööööööö. ja mulle meeldib öösel asju teha.

ja mulle meeldib mu roger ka väga väga väga :)