insomnia

ma olen nii vihane. juba teist ööd ei saa ma korralikult magada! ärkasin täna kella kolmest öösel - muidugi on selles süüdi seik, et ma läksin kella kuuest voodisse ja enam sealt üles ei tõusnud, aga siiski! tunnen end nii pahasti, sest tean, et päev tuleb pikk ja absoluutselt ilma energiata. fun!

ps! proovisin mediteerimist, mõtted kihutasid kiirusel miljon mõtet minutis - seega feilisin. 

ja tahaks kinno minna, harry potter on taas teemades

you only see what your eyes want to see...

1, 2, 3 ja alanud on uus nädal. piks on kella viiest saadik üleval, käinud tööl ja nüüd naudin piparkooke ja piparmündi teed (palju pipart ühes lauses). üldiselt on päris väsinud olla ja tahaks magada, aga kella kaheksast hakkab trenn ja enne seda pole mõtet magama minna.. seega mõtlesin, et löön aega surnuks siia kirjutades (ma tean, et vähemalt kaks inimest loevad seda, nii, et see postitus on pühendatud teile).

ma siiani ei oska kirja panna kõiki oma mõtteid.. osad need peavad jääma mu salakambrisse, aga osad tahavad välja pääseda, et nad ei peaks enam mu peas võtlust pidama, heideldes sellepärast, et mina vaevaksin end nendega.. üks selline mõte, kes tahab end esikohal hoida, on seoses tööga. ausalt, mul on töötamisest no niiiiiii kopp ees!!! vähemalt sellisest tööst, kus ma tean, et ma ei saa enam edasi areneda. alati tuleb mingi punkt, kuhu maani annad endast parima ja kui see punkt on tulnud ning enam paremaks minna ei saa, siis sealt hakkab langus. vot mina tunnen, et ma olen sinna punkti jõudnud. oehh ja seetõttu puudub motivatsioon üldse tööd teha (okei, praegune motivatsioon on puhkus ja spaaa :)) naljakas on see, kuidas ma eelmine aasta kurtsin siin blogis, kuidas ma ei viitsi koolis käia ja ainult magan sisse ja nii edasi, siis praegu kurdan töö üle. huvitav.. kas ma kunagi millegagi rahul ka olen?? - kardetavasti mitte, sest siis poleks mul ju eesmärke mille poole püüelda.. ja seoses eesmärkidega kihutavad mu peast alatihti läbi mõtted - mis on mu suurim eesmärk, mida ma elult tahan jne. liiga palju küsimusi ja üldse mitte vastuseid.. sakib sajaga ikka

fridayyyy :)

Oh, kuidas ma armastan seda rahulolu tunnet, kui kaks päeva on vabad olnud ja olen saanud teha neid asju, mis mulle meeldib: puhata, trennis käia, raamatut lugeda, Gossipit ja Housewivesi vaadata, õel ja sõpradel külas käia jne. Paraku peab aga täna ja homme öösel tööl olema ning ilmselgelt trenni minna ei jõua (kui just homme hommikul ei tule trennituhin sisse). Seoses sellega pean mainima, et Revaljump tõigi minusse tuhina sisse ja eile käisime jõukas.. Oi kuidas mul täna liigesed valutavad - ei saa istuda ega astuda! Aga see lihasevalu on mõnus, sest ma tunnen, et vähemalt olen ma end liigutanud ja mitte päev läbi söönud ega näksinud (nagu mul viimasel ajal kombeks on :D) Eneseületus missugune! Eneseületamisest rääkides ei saa ma ennast kiitmata jätta seoses koristamisega. Nimelt võtsin eile peale trenni kätte ja tegin suurpuhastuse - küürisin vannituba nagu segane, sama lugu oli ka köögiga. Suur tuba ja magamistuba olid õnneks enam-vähem korras :) Peale koristamist oli eriti hea panna küünlad põlema, juua klaasi veini ja lihtsalt lõõgastuda. Taaskord valdas mind rahulolu ja hea oli üksi aega veeta.

Tavaliselt tahan ma vabadel päevadel võimalikult palju erinevates kohtades käia, erinevate inimestega suhelda.. kuid seekord ma lihtsalt ei viitsinud! Võtsin aega enda jaoks ja ma olen nii välja puhanud. Muidugi ma tahaksin praegu näiteks kamba kokku ajada ja Skyparki minna, kuid olgem ausad - ega Skypark kuhugi ei kao. Mina leian, et tähtis on natuke aega üksi ka veeta, vastasel korral võib ennast ära kaotada.. Seda ma ju ometigi ei taha :)

Aga igatahes.. head nädalalõppu kõigile! Mina nüüd kihutan Meery juurde ja kella seitsmest õhtul seitsmeni hommikul võite mind leida Taco expressist ;)

Teie, P.

?

Mul on mõtetetühjus. Vähemalt kirjutamise suhtes. Ma hakkan siia kirjutama ja sõnad lihtsalt ei taha välja. Kõik tundub nii tühine, mis nende klaviatuuri tähtede alt välja tuleb. Pole mõtet ka kirjutada, mis see nädal on toimunud, sest seda saab iseloomustada igavate sõnadega nagu "töö" ja "uni". Muidugi on see tingitud taaskord unerežiimi vahetusest, kuid siiski tahaks püüda päevast midagi rohkemat. Täna ma püüangi - mõne aja pärast lähen teen oma kehale head ja jooksen Revaljumpi. Trenn, kus kaob ära aeg, mõtted ja alles jääb pingutus. Peamiseks mõtteks saab lause: "Natukene veel, sa suudad pingutada." Ja ma peangi pingutama, sest ausalt öeldes olen ma end trenni suhtes lõdvaks lasnud (ma ei hakka isegi ütlema, kui kaua ma pole trennis käinud, sest mul hakkaks häbi:/) Nüüd on aeg end kätte võtta. Ja Revaljump on selleks hea algus. 

 Kui ma hakkasin sügisest trennis käima, siis oli sügis mõnus ja mina olin täis energiat. Tahtsin lisaks tööle käia trennis, veeta sõpradega aega ja harida ennast või leida enda hobi. Septembri algus oli paljutõotav, kuid nii nagu kaob aeg kaob ka minu entusiasm. Loodan, et leian selle sisemise energia peale Revaljumpi uuesti üles ja suudan keskenduda taaskord trennile ja ehk ka energia tuleb tagasi, et teha muid asju. Homme näiteks plaanin minna Abakani ja muretseda endale meisterdamisasju. Kuidas see mul õnnestub ja mis asju ma endale meisterdama hakkan seda saate juba teada tulevastes postitustes :) 

 Hoolimata sellest, et töö röövib mult suurema osa energiast ja ajast, leian ma aega ikka lugemiseks. Huvitaval kombel on viimased kaks raamatut, mida olen lugenud, rääkinud joogast ja mediteerimisest. Enda sisse informatsiooni ahmides tekkis mul mõte - miks mitte proovida ka mediteerimist? Joogat ma olen ühe korra proovinud ja ma olin totaalne naljanumber. Teades juba asjast natuke sügavuti hakkan ma juba kahtlema selles, kas minna tagasi nalja tegema? Tundub, et vastus on jaatav ;) Eks vaatab, kuidas asjad kujunevad ja mida ütlevad mu kaks vaenlast "aeg" ja "tahtmine".

Igatahes, nüüd kihutan jumpima.

Kaunist õhtut!

P.

nautimus

Tihtipeale inimesed (kaasa arvatud mina) otsivad kogu aeg teiste lähedust ja võimalust, et suhelda. Peale suhtlusrohket koolipäeva lähevad õpilased koju, et minna messengeri oma sõprade-sõbrannadega lobisema; seljatanud raske tööpäeva naasevad töölised koju oma perede juurde, et taaskord suhelda. Suhtlemine tööl - suhtlemine kodus - suhtlemine internetis.. KÕIKJAL. Ja kogu selle suure infomahu juures kaob ära aeg iseenda jaoks. Huvitav millal Sina viimati võtsid enda jaoks paar minutit, et end välja lülitada sellest suurest kommunikatsiooni ringist ja mõtlesid omi mõtteid? Ma tean, et ma leian seda aega enda jaoks väga väga vähe.
Aga kui leian, siis see aeg on kvaliteetaeg! Näiteks üks õhtu ma läksin suhteliselt vara koju. Enne seda lõpetasin töö, läksin bowlingusse sõpradega ja kuigi seal oli mega mega lahe, siis ma tundsin südames, kuidas ma ihkan koju, et lugeda raamatut ja vaadata oma lemmiksarju. Ja seda ma tegingi, kuid ma olin suhtlusest liiga väsinud, et saaksin neid asju täiesti sajaprotsendiliselt nautida. Peale seda oli lausa lust magada. Kuid see oli vaid üks kord nädalas.. ülejäänud aja ma jooksen jooksen jooksen nagu orav rattas. Muidugi mul oleks aega rohkem, kui ma peale tööd ei käiks kas kuskil kohvikus, bowlingus, piljardis vms, aga mu sisimus tahab midagi muud ka peale töö.. Kas seda on palju nõutud?:) Loodan, et mitte.

Igatahes minu nädal oli mõnus - aitäh huvi tundmast. Esmaspäeval olin tööl, peale seda piljardis (kui te tahate võita piljardis, siis palun väga, võite mind meeleldi mängima kutsuda.. ehk peale harjutamist suudan ma mängu jooksul rohkem kui ühe palli sisse lüüa :D) Teisipäev - whohoo tere tulemast Taco Expressi ehk siis jällegi päev läbi "palju" tööd ja õhtul bowlingus (okei, bowlingus sain isegi 2x STRIKE-i, kuid siiski sakin ma seal ka suht palju, kuid vähem kui piljardis:D). Kolmapäev oli kahekordse töö päev ehk siis kolmapäeva päeval jagasin Solarises flaikusid ja öösel Tacos tööl. Muide nende kahe vahele mahtus külastus kinno ka - täitsa üksi ja paljude shokolaadikommidega (sügis ja Pihel = lisakilod x5) ning neljapäev olin remondinaine1500. Reede töö ja bailabaila ülemustega (was fun!) laupäeva hommikul 10st tööl (not that fun at all) ja pühapäeval taaskord tööl.

Ja siin ma nüüd olen - Kohilas, oma kodus, tulin issile head isadepäeva soovima ja rahu leidma. Eemale linnamürast, ära oma korterist, kaugele kiusatusest jälle sukelduda aktiivsesse suhtlusringi. Ning kuigi mu päev on emotsionaalselt väga kurnav olnud, siis olen ma õnnelik, et saan olla lähedaste juures. :)

CHEERS! LIFE IS GOOD!!

ROCK Pihel :D

täitsa haige.. ma nägin nii ebareaalselt unenägu.. ühesõnaga Saku Rock korraldas sellise võistluse, et kes kirjutab kõige parema sisuga laulu kas endast või oma sõbrast, siis selle inimese nimi ilmub Saku Rocki pudelil ja purgil :D ja siis nagu ma käisin ülikoolis ja siis üks tüüp, kellega ma ülikoolis sebisin ja korvi andsin, see kirjutas minust laulu (ja mitte just hea sisuga :D mannu ja anni, see tüüp algas A tähega, te mõistate kindlasti :D) ning seal laulus oli konkreetselt minu nimi sees ja minu nimega Saku Rock tuli, see tähendab siis enam ei olnud Saku Rock vaid Pihel Rock :D aga ma polnud üldse vaimustuses, vaid nutsin ja mõtlesin paybacki.. peaks selle paybacki päriselus andma vist :):)

a ühesõnaga üritan nüüd edasi magada ja loodan, et tuleb und (PS! free weekend!)

oehh..

ma olen nii väsinud.. nii vaimselt kui ka füüsiliselt. võib-olla on asi ilmas, kuid täiega selline ei taha, ei viitsi, ei hooli tunne on. tahaks tõmmata teki üle pea ja lihtsalt ära kaduda. tahaks olla üksi. aga paraku ei saa tükk aega üksi olla, kogu aeg olen inimestest ümbritsetud ja kogu aeg on midagi teha.. ja samas ei jõua üldse midagi teha. vastik, vastik, vastik.