muzi annule

1kord lubasin talle, et ma kirjutan spetsiaalselt talle.

TEHTUD!

(luv)

kui naeratuse müüd..

">

printsess ja konn

täna oli niiii awwwww päev:

printsess ja konn õpetas, et unistada suurelt

kuid selle nimel peab pingutama

pingutama

ja õppima loobuma

aga unistuste kõrvalt ei tohi unustada

armastust

sest armastus on see, mis muudab elu täisväärtuslikuks

+

kuigi tänane päev on olnud lõõgastus ja lõbustus,

siis peab siia mahtuma ka tööd ja vaeva

ehk siis piks peab põnnid magama panema

ja siis

! FÜÜÜÜÜÜÜSIKA ETTEKANNE

bio tööks õppimine

ain't that nice?!

ps! sõpruse puiestee hakkab mulle üha enam ja enam meeldima.

morning sunshine

mu hommik algas kell 6.29, kui kumbki, kas emme või issi, käis üle kontrollimas, kas ma olen kodus.
muidugi olen kodus, ja kodus on hea :) aga varsti lendan siit taas minema.
oleks aeg end liigutama hakata, üle tunni aja olen voodis vedelenud, aga mõnna on.

muide, mul on hea tuju, kuidagi rahulolu on.
pole tähtis, et mul on vaja teha eksamiasju + 500 kooliasja, elus on muud ka peale kooli.

ja õues on nii ilus - lumi on nii puhas, seda on palju ning ma ei virise, et see võiks juba lõppeda.
kas ma pigem tahaksin sula? - ei, see pole kindlasti see, mida ma tahan.

 

vot selline ongi ju ilus :)

aga ajan end nüüd püsti, teen tassi kohvi ja põrutan pealinna - kinno jms :)

HAVE A NICE DAY, I KNOW MY DAY IS GOING TO BE NICE

JOU

long time no see!

aga ma ei viitsi siia kirjutada, mida ma teinud olen.
seda on liiga palju lihtsalt olnud ja vägev on olnud

PS! AJAPUUDUS ON - kõik, kellel on seda üle, võivad mulle seda cheerida - tänks!

Ma tean, et mul on raske, kuid see on minu enda valik. Ma võiksin mitte õppida, raamatuid lugeda ja paljudest asjadest osa võtta. Aga see poleks enam mina. Ma tunnen, et mul on vaja kindlaid eesmärke, mis tekitavad minus tahtejõudu ja seetõttu tahan ma kõik asjad hästi teha. Seetõttu ma õpin, sest ma pole endaga rahul, kui õppimata jätmise pärast sain halva hinde ja teised aga minust parema. Ja isegi kui ma spikerdan, siis tegelikult pole ma endaga rahul, sest ma ju ei omandanud teadmisi. 

 Kuna hetkel on mul lisaks koolile (kus antakse maailma kõige rohkem õppida ja lugeda) lisaks missikad, üks üritus, kus ma olen päevajuht ning mida tuleb ette valmistada, ajaloo olümpiaadiks valmistumine ja trenn, siis pole lihtsalt aega. Aga ma ei taha kurta, kuigi ma kurdan, sest ma tean, kui need asjad on tehtud, siis ma tunnen end paganama hästi ja tean, et olen asjadega hakkama saanud. Ja mida rohkem ma teen, seda rohkem tuleb asju juurde, mida teha. Ja see on nii hea tunne, sest ei ole paigalseisu, on areng, ja just areng on see, mille poole ma pürgin.

PS! pole tore olla õhtujuht, kui suudad umbes 1500x feilida :):)

last days of disco

ma olin eile taas positiivsuse lainel. vähemalt päeval.
üks pisiasi (inimene) ajas närvi, aga moeshow teemadesse lendamine tegi tuju heaks.
ja õhtune trenn.
ja siis üks uudis tegi tuju pahaks, aga see sõnum ajas mind magama naeratusega.


ja täna on kõik hea olnud :):):)
1) kool oli lühike
2) sain füsa töö 5-!!
3) olin asjalik
4) hoidsin lapsi
5) nägin musu 
6) nüüd olen uuesti asjalik
7) ja varsti lendan kallikesse kaissu


whuhuuuu

sometimes it takes a thousand tries to win

Ma ei tea, kas asi on minus, mu kõhuvalus, mu vähesest öisest magamisest, sellest eilsest halvast uudisest või kõikidest nendest kokku, aga mul on täna megakass päev olnud. Nagu Rauno kirjutas oma blogis, et viimasel ajal kirjutatakse suhteliselt palju negatiivsetest asjadest/sündmustest, siis paraku lähen ka mina täna sinna negatiivsuse lainele.
Kõik see algas eilsest hommikust, mis plaanipäraselt oleks pidanud olema maailma parim (ehk siis poole päevani Rogeri kaisus magamine, lihtsalt puhkamine ja kvaliteetaeg), kuid kell 12.10 suutis mu ema helistada ja palus, et ma läheksin õe juurde. Seega, ei saanud poole päevani magada ja Rogeriga koos olla, vaid läksingi õele appi. Muidugi oli mul hea meel, et ma nägin üle pika aja Rebeccat ja Enricot. Nendega oli tore ja Nora tuli ka külla ning lahe oli pisikestega mängida. Õhtul juhtus üks kurb sündmus, mis mõjutas ka minu tuju ning selle sündmuse tõttu jõudsin ma Rogeri juurde alles pool üks öösel. Hommikul magasin ilmselgelt sisse, esimesele ega teisele rongile ei jõunud, 8.35-sele hoopis ning kuigi ma oleks võinud teisse tundi minna, käisin ma kodust läbi ja võtsin kooliasjad.
 Koolis kassis eriti ära: mul hakkas kõht väga valutama ning uni ja paha tuju võtsid võimsust. Ühesõnaga, muusika tööd ma ei teinud ja kirjanduse lugemiskontroll läks ka sõna otses mõttes sitasti. Kehalistesse ei läinud kõhu pärast ja tulin koju. Esimese asjana panin Robbie Williamsi uue plaadi "Reality killed the video star" mängima ja läksin voodisse puhkama (peaks lisama, et läksin kuuenda tunni poole pealt ära, seega kella kahest jõudsin umbes koju) ning ärkasin alles kell kaheksa. Jällegi on kõik õppimata. Aga vast üks tassitäis kohvi äratab mu üles ja leian endas selle tahtejõu, mis oli mul olemas eelmine nädal.

Ja üritan selle negatiivsuse tagant ka midagi head leida ning tuletan meelde lauset:

When life gives you a hundred reasons to cry, show life that you have a thousand reasons to smile.