Esmaspäev on läinud magama ning oma teisipäev tiksub oma esimesi tunde. Mina pole aga veel koos esmaspäevaga põhku pugenud. Kuigi tavaliselt kehtib minu kohta lause "I hate Mondays", siis aprilli esimese esmaspäevaga jäin ma väga rahule.
Mu päev algas sellega, et ma jõudsin esimesse tundi!!! Ja ma olen selle üle nii õnnelik, sest meie väga austatud inglise keele õpetaja Paul arutles tunnis väga huvitava teema üle. Mis see täpselt oli, jätan ma enda teada, sest pisut salalikkust ei tee kunagi paha ;) Aga igatahes, arutelu oli kaasahaarav ja pea hakkas kohe tööle, seljatades hommikuse väsimuse ning eelmise öö unenäod. Järgnevad neli tundi (ehk 2xkirjandust + 2xajalugu) möödusid suhteliselt aeglaselt, kuid peale seda suutis taas Paul leida uue teema, mille üle arutleda: kas võtta vastu seadus, mis keelab vanematel oma lapsi karistamast füüsilise vägivallaga või mitte. Poolt- ja vastuargumente tuli ohtralt, 45 minutit lendas linnutiivul ning mind haaras sügav kahetsus, et me muudes tundides ei arutle nii nagu inglise keeles.
Lisaks haaravale inglise keelele meeldis mulle täna väga ka minu kitarritund Peteriga. Mul on laul selge, kuid ühest duurist üleminek teise longab üle künga natuke. Aga laul on see-eest võimas. Poleks arvanud, et ma kunagi laulan Johnny Cashi laulu või mängin kitarri :)
Aga tänaseks on minu poolt kõik. Head und mulle ja teie, MINGE HÄÄLETAGE :D:D
Ma mõtlen juba ammu, et enamus tunde on mõttetud kuna neis puudub sisu, erinevalt Pauli tundidest ;)
ReplyDelete