Esiteks, ma tahaksin vabandust paluda kõigi nende ees, kes loevad mu blogi, et ma pole ammu siia kirjutanud (täpsemalt öeldes poolteist kuud), aga lihtsalt pole aega olnud. Ma tean, see on nõme vabandus, aga nii on: lõpuklass, kodused ülesanded ja nädalavahetused väsitavad rohkem kui peaksid.
Teiseks, ma mõtlen, et ehk hakkaks oma blogi kirjutama inglise keeles ja kui ma olen ükskord selle otsuse kindlalt vastu võtnud, siis palun ärge pahandage, kui on vigu, sest olgem ausad - ka 9 aastat inglise keele õpinguid ei muuda mind selliseks profiks nagu tahaksin.
Ning viimaks.. üritan siis võtta kokku viimase pooleteise kuu sündmused..
Septembri viimane nädalavahetus oli mõnus ja rahulik, kuid seda ei saa öelda oktoobri alguse kohta - siiski oli ju oktoobris üks nädalavahetus selline legendaarne nädalavahetus enne täisealiseks saamist ning see tuli korralikult ära saata. Seda ma tegingi, reedel oma maailma parima klassivenna seltsis, kes eksperimenteeris erinevaid kokteile ja nii mõnigi tuli tal väga hästi välja, laupäeval külastasin kohalikku jällegi ja kukkusin päris valusasti oma põlve lõhki (poolteist kuud paranemist on ka tore) ja ütleks, et minuga ikka juhtub ebareaalselt õnnetusi. Kobakäpp nagu ma olen :D Ja siis tuli mu sünnipäev, mille me võtsime vastu ühel päeval roosalt ja rahulikult ning teisel päeval Tannut kuulates. Ühesõnaga, need olid kaks nädalavahetust, millega ma rahule jäin. Siis peale oma sünnipäeva kannatasin isegi ühe nädala koolis käia ning siis hakkas kaua oodatud vaheaeg, mille Piku veetis linnas. Lühidalt kokkuvõttes oleks see siis selline: club von überblingen, Taevast sajab lihapalle, KalevSpa, Kairi ja veiniõhtu, Siimu ja staabikülastused, Inetu tõde ja mu lemmiknaised, club Hollywood ja mustafad, minu õe kodu ja katkine presskann ning auguga taldrik (siinkohal ütleks aitäh Carolile:D) ning muidugi ka kõik teised head inimesed mu ümber :)
Aga vaheaeg oli vägev ja ma jäin ülirahule sellega, but good things don't last forever ning taas algas kool ja kuigi me oleme alles kaks nädalat käinud koolis, siis kohati see tapab mind (või pigem on see rutiin, mis tapab), sest need kaks koolinädalat on olnud sellised: kool, kodu, õpi, loe, magama ning nii päevast päeva. Aga pole hullu, sest alati tulevad kiirelt nädalavahetused ning ilmselgeks on saanud juba see, et nädalavahetused viivad kõik teed tahes-tahtmata Tallinna.
Uuuh, ülevaade oma pooleteisest kuust tehtud ja täna rohkem kirjutada ei viitsi (kuid nüüd ma hakkan tihedamini siia kirjutama, ausõna!:))
Lõpetuseks ütleks TSAUUU ja lisaks ühe ilusa laulu ka!
P.
No comments:
Post a Comment