time for changes..

Millalgi tuleb alati selline hetk, kus praegune elu ja eluviis viskavad üle ning tekib tunne, et on vaja muutusi. Vot minul on see hetk just praegu. Pärast absoluutselt halli päeva, mis kätkesid endaga tõdemust, et ma olen taaskord oma telefoni ära kaotanud, maganud maha kaua-oodatud trühvlikoolituse ja lisaks suutnud veel kuuma tee peale ajamisega oma jalale tekitada teise astme põletuse. No ja muidugi muud väikesed asjad, mis suudavad veel rohkem päeva rikkuda (näiteks mantlinööbi eest ära tulemine). Kõik see kulmineerub ilmselgelt faktiga, et midagi peab muutuma. Ja see midagi peaksin olema mina, mu käitumine ja eluviis. Ma nii siunan end, et ma suutsin end jälle end mõjutada lasta ja läksin bailatama eile.. See kõik oli ilmselgelt üleliigne ja tekitab minus täielikult sellise tundmuse, et ma olen nii katki ja nii seest kui väljast. Mulle aitab sellest ja tahan muutust ning seda kohe..