you only see what your eyes want to see...

1, 2, 3 ja alanud on uus nädal. piks on kella viiest saadik üleval, käinud tööl ja nüüd naudin piparkooke ja piparmündi teed (palju pipart ühes lauses). üldiselt on päris väsinud olla ja tahaks magada, aga kella kaheksast hakkab trenn ja enne seda pole mõtet magama minna.. seega mõtlesin, et löön aega surnuks siia kirjutades (ma tean, et vähemalt kaks inimest loevad seda, nii, et see postitus on pühendatud teile).

ma siiani ei oska kirja panna kõiki oma mõtteid.. osad need peavad jääma mu salakambrisse, aga osad tahavad välja pääseda, et nad ei peaks enam mu peas võtlust pidama, heideldes sellepärast, et mina vaevaksin end nendega.. üks selline mõte, kes tahab end esikohal hoida, on seoses tööga. ausalt, mul on töötamisest no niiiiiii kopp ees!!! vähemalt sellisest tööst, kus ma tean, et ma ei saa enam edasi areneda. alati tuleb mingi punkt, kuhu maani annad endast parima ja kui see punkt on tulnud ning enam paremaks minna ei saa, siis sealt hakkab langus. vot mina tunnen, et ma olen sinna punkti jõudnud. oehh ja seetõttu puudub motivatsioon üldse tööd teha (okei, praegune motivatsioon on puhkus ja spaaa :)) naljakas on see, kuidas ma eelmine aasta kurtsin siin blogis, kuidas ma ei viitsi koolis käia ja ainult magan sisse ja nii edasi, siis praegu kurdan töö üle. huvitav.. kas ma kunagi millegagi rahul ka olen?? - kardetavasti mitte, sest siis poleks mul ju eesmärke mille poole püüelda.. ja seoses eesmärkidega kihutavad mu peast alatihti läbi mõtted - mis on mu suurim eesmärk, mida ma elult tahan jne. liiga palju küsimusi ja üldse mitte vastuseid.. sakib sajaga ikka