hullumeelsed ajad

Pole midagi paremat kui tulla peale väsitavat nädalavahetust koju, näha oma emmet ja issit ja vennat, tervitada oma sassis tuba, silmata laual roose ning panna küünlad põlema. Seejärel heita voodisse, kuulata klassikalist muusikat ja seejärel lõõgastuda. Kõik pinged kaovad ja tekib rahulolu.Viimased paar nädalat on olnud hullumeelsed: kool, missikad ja eksamiteks valmistumine. Reedet-laupäeva-pühapäeva võib võtta kokku marsruudiga: Tallinn-Kohila-Rapla-Tallinn-Rapla-Tallinn-Rapla-Kohila. Teisisõnu kodu-trenn-roger-trenn-roger-trenn+kohtumine žüriiga+KODU! Mul on kahju, et ma olen jätnud oma kallid sõbrad tahaplaanile. Neljapäeval ei saanud nendega vaadata huumoriööd ja eile loobusin Überblingendamisest. Kuid juba nädala pärast lõpeb missikarusseli keerlemine ning saan keskenduda oma lemmikutele ja EKSAMITELE. Kolm kuud on valatud higi, põlvede värv on digimuutunud siniseks ja vasaku käe sõrme otsad on absoluutselt tuimastunud, aga kui kogu jant kokku võtta, on see aeg olnud vägev. Ma olen tutvunud väga mitmekülgsete ja toredate inimestega, õppinud korralikult kontsadega kõndima ja nüüd julgen terikse tantsida ka. Muidugi ei saa ma mainimata jätta oma kitarriõpinguid, mis on kestnud kolm nädalat ja kulmineerunud sellega, et Pihel on saanud selgeks ühe Johnny Cashi loo. Seda kõike aga tänu ühele inimesele - Peterile. Ma pean lihtsalt mainima, et ta on nii andekas ja hästi vastutulelik - igaüks ei raatsiks oma väärtusliku aega raisata kitarrivõhikust blondiinile :):)
Kuigi missikad on võtnud enamiku mu ajast, pole saanud ma kõrvale jätta lugemist. Tänu Egeritile lugesin ma läbi "Dorian Gray portree". See teos oli minu jaoks pisut kohutav, kuid samas õpetlik. See inimene, kes ütles, et sisemise ilu mõtles välja kole inimene, eksib. Kuigi esimesena märgatakse inimese juures küll välimust, rikub kole sisemus ka välimuse. Nii oli, on ja jääb, AAMEN.
Nüüd ootab mind aga "Jonathan Livingston Merikajakas". Enne seda aga tubli nokitsemine oma toa kallal ehk siis tere jälle ÖINE koristamine. Taaskord jäävad koolitükid tahaplaanile, kuid ma käsi südamel ütlen, et peale järgmist nädalat saab kool minu eluks. Ühiskond, bioloogia, ajalugu ja inglise keel hakkavad minu väga headeks semudeks ja kõik järeltööd saavad tehtud (siinkohal palun abi infotehnoloogia vallas, kus ekoolis vaatab mulle vastu rida 1-sid, huvitav miks küll?)

Aga minu poolt on tänaseks kõik. Ehk leian see nädal aega siia midagi kirjutada, kuid ei julge pead väga anda. Nüüd tuleb iga päev tublisti kitarri harjutamas käia, et lugu saaks IDEAALSEKS. Seega, kui minust pole jälle siin tükk aega midagi kuulda, siis teadke, et ma valmistun veel missikateks. Ja muideks, veel viimased päevad saab hääletada internetis oma lemmiku poolt, seega www.missraplamaa.ee/haaletus ning andke oma hääl :)