Vaadates koolis ringi, kohtab viimasel ajal ainult vägivalda, õelutsemist ja ülbitsemist. Väikesed lapsed löövad õpetajale jalaga kõhtu, ei respekteeri endast vanemaid ega austa hariduse tähtsust. Hariduse all ei pea ma silmas raamatutarkust, vaid pigem maailmatarkust, silmaringi. Noorem põlvkond on aga harjunud ajupesuga: väiksena vaadatakse multikaid, mis on täis vägivalda ja kurjust ning pahatihti pole ka vanematel aega ega tahtmist oma lastele näidata reaalset maailma. Selle asemel, et veeta nendega kvaliteetaega kelgutades või raamatut ette lugedes, panevad nad oma maimukesed teleka ette, kus on koledad tegelased ning kus ei kohta siirust ega soojust. Nii ei ole enam lapsed siirad, armsad ja naiivsed. Nad tahavad olla superkangelased või koletised, kellel on füüsiline jõud ja võim ning kelle elus pole ruumi armastusele - ehk siis telekas on teinud ajupesu. Lisaks meediale on ka kool hakanud tegema ajupesu. Lapsi sunnitakse pähe õppima asju, mida reaalses elus pole tegelikult vaja. Antakse nii palju koduseid töid, et pahatihti ei jää muuks aega ning seetõttu suletakse nende silmaring ja nii kasvavad neist hall mass, kes ei mõtle enda peaga. Seetõttu nad ei jaga maailma tegelikke sündmusi ning kobavad pimeduses ja ei leia oma õiget teed elus. Nende eludest kujuneb välja keskpärane lihttöölise elu, kes teab ainult seda, mis on talle öeldud, mitte seda, mida ta on ise uurinud.
Selline süsteem on aga kasulik riigile: nii ei teki protestihimulisi ega rahulolematuid või võimu ihkavaid isiksusi. Kasutatakse ära lolle ja pimedaid kodanikke, kes süütult arvavad, et nad teavad kõike, kuna koolis õpiti ju ometi kõike põhilist, mida teadma peaks. Ei teki oma ala spetsialiste, ei teki tipp-poliitikuid, ei teki filosoofe - ühesõnaga massikultuur süveneb ning seda halli massi tekib üha enam juurde. Masendav.
Kuid meie saame sekkuda. Meie, kui pisut vanemad, saame õpetada ümber väikeseid põnne, sest ometigi just meie oleme eeskujud. Kui suudame ära hoida selle, et koolis ei kakeldaks, ülbitsetaks, mõnitataks või laamendadaks, siis ehk proovivad väiksemad avada oma silmi ning vaadata enda sisse. See on raske ning vaevalt, et ükskikindiviid saaks sellega hakkama, kuid kui iga inimene astuks vägivallatsemisele vastu, näitaks sõbralikkust ning annaks tarka nõu, siis ehk asi toimiks.
Seega, vaadakem enda ümber ringi ja kui näeme, et kellelegi või millelegi tehakse liiga, siis tuleb astuda ligi ning üritada asi heaks teha. Kuid kui hea sõnaga ei saa, siis peab paraku ka pisut rangem olema.
Pihelgas, võta vabalt! mina pole õpetajaid löönud. aga vanem generatsioon arvab alati, et noorem on hukas.
ReplyDelete