vot kui ilus laul :)

minuga lihtsalt juhtub :D

heijaa.
jälle on juhtunud nii, et 12 päeva pole jõudnud kirjutada - time flies. nii, eks ma teen siis lühikokkuvõtte nendest 12 päevast.
19.nov oli selline tore päev, et ma kannatasin koolis oma 8 tundi ära (viimane tund oli pigem nautimus, kui kannatus, sest ometigi on viimane tund ju koor) ja siis seadsin sammud linna, õde palus, et ma lapsi hoiaksin, kuna tal 8 nädalat järjest meigikursus vms. ja kuna mul pole midagi selle vastu, siis ma võin seda vabalt teha. rebecca ja enrico on ikka nii armsad, kui nad ei jonni :D
20.nov jäin linna (A) kuna suhteliselt lihtne päev oli, siis emps lubas koolist mind vabaks (aga ainult selliselt põhjusel, et see oleks viimane kord:D). siis oligi, reedel koristasin õe kodu täitsa ära, käisin solaariumis ja siis õhtul hoidsin jälle lapsi ning kui lapsed tudusid, siis veinitasin ja filmitasin õemehe vennaga :P
21. nov algas mõnusalt, hommikul oli niii hea välja puhanuna ärgata (sellest eelnev nädalavahetus oli ju liiga hull, mõlemad päevad käisime klubis birgitiga ja koju jõudsime alles varajastel hommikutundidel:D), siis käisin kergel shopingutuuril ja lõpuks käisin r-iga kinos ning arvake ära, kes naeris üle kinosaali - ilmselgelt mina :D õhtul lõpes kohila klubis oma naiskadega ning sain taas tõestust, et kohila klubi on maaaailma igavaim koht.
22.nov ehk pühapäev oli lebotamispäev ehk siis ma vaatasin päev läbi filme ja õhtul egerti juures tegime süüa ja vaatasime superstaari.
23.nov oli taas koolipäev, mis oli päris normaalne isegi. peale kooli mul oli niiiiii hea tuju, koristasin ülipõhjalikult toa ära ja õppisin ära ja siis põletasin küünlaid ja sõin mandariine ja vaatasin filmi ning maailma kõige suurem rahulolu valdas mind :P
24.nov oli taas ülihea päev.. koolis saime teada, et kuni esmaspäevani (ehk siis tänaseni) ei pea me kooli minema ehk siis teisipäeval algas nädalavahetus ja seda tuli vastu ka võtta nagu nädalavahetust. tegime egerti juures jällegi süüa ja kerge vein oli ka juures :)
25.nov ehk kolmapäev kolisin ma linna ära :D aga ma olen umbes maailma kõige targem ja rongis avastasin, et unustasin oma telefoni ja passi koju :D:D õnneks joonas, torpa ja petsu läksid ka linna, siis sain ühendust võtta nendega, kellega vaja. kolmapäeval käisin jälle kinos, vaatasime seekord 2012- ei olnud nii hea film kui lootsin. aga pole hullu :) lõpuks kella kaheksa ajal jõudsin õe juurde ja maandusin raamatu taha. taaskord olin oma päevaga rahul (missest,et mul läks kott katki ja kuna dokk jäi koju, siis ei saanud mannu ja maarjaga kluppi minna)
siis neljapäeval hoidsin jälle päeval lapsi, lõuna ajal sain egertiga kokku ja käisime shoppamas ja siis liitus meiega maarja-liis ja käisime mäkis ja sollis :D õhtul läksin r-i juurde, kust ma ei saanud tulema enne reede õhtut :D ühesõnaga reede oli täielik lebotamispäev, ainus asi, mis ma sel päeval kasulikku tegin, oli nõude pesemine ja siis ma suutsin ka katkise klaasiga sõrme lõigata ja õhtul, kui ma kella üheteist ajal õe juurde jõudsin, siis tuli kerge tudishpiip ja laupäeva hommik oli taas hea :)
laupäeval siis päeval, ülla-ülla, hoidsin lapsi :D õhtul aga õde pakkus välja, et ma läheksin tema ja ta sõbrannadega kalevspasse vip-sauna (H) muidugi ma olin nõus. ülikõva oli endast a'la 10 aastat vanemate naistega pidu panna.. õega võtsime kerged joogid ja siis sauna me temaga ei jõudnudki, mõnulesime aint mullivannis.. aga kui sauna aeg sai läbi, siis otsustasid nemad, et nad tahavad amigosse minna :D muidugi olin ma nõus, aga kuna seal oli tõesti kõik vanemad inimesed, siis kella poole ühe ajal läksin roksu juurde :)
pühapäeval ärgata oli killlller.. pea päris lõhkus ja just kõige parem olla polnud + lisaks selle sõrme juurest, kuhu ma sisse lõikasin katkise klaasiga, läks käsi ülipaiste ja täiega valus oli.. õhtul tulin kohila, olime egerti juures superstaaril (damn, kuidas mulle superstaari-marten meeldib) ja siis jõudsin LÕPUKS KOJUUUU :)

JA NÜÜÜÜÜÜD TÄNA: hommikul ärkasin üles, isegi normaalselt, aga kooli jäin 2 min ikkagi hiljaks. aga esimeses tunnis vaatasin, et täitsa pekkis, käsi on nii paiste läinud, et üks veen oli ka nagu punane. olin siis esimeses tunnis ära ja siis läksin kooliarsti juurde ning tuli välja, et mul põletikus käsi :S saatis perearsti juurde ja sain antibiootikumid peale ja enne kooli ei lähe, kui paistetus all, sest organism on niigi nõrk tänu põletusele ja siis on mul suurem võimalus grippi haigestuda (kuigi ma olin kolmapäevast alates kuni eilseni gripi keskel: terve mu õe pere oli haige).. nii, et päris vägev noo. Ja nüüd ma siis üritan siin ühe käega kirjutada blogi..

aga teie püsige terved, ma anna siis teada, kuidas minuga lood on. tsiutsau :)

piupau ;P

Lubasin, et hakkan tihedamini siia postitama, seda ma ka teen:)

Tänane päev oli õudne. Mul on viimasel ajal täiega raskusi üles saamisega ning pole enam harv juhus, et ma hilinen ja nii juhtus ka täna ning tänu oma unistele silmadele arvasid kõik, et midagi on juhtunud ja ma olen nutnud. Armas :) Aga tunnid on igavad, sest õpetajad ei oska oma tunde huvitavaks teha (muidugi erandid nagu õpetaja Maasik) ja meie, abituriendid, sureme (magame). Muidugi ülejäänud tunnid pole nii hullud nagu seda on lugupeetud Kirsti Solvaku tunnid. No offence, aga ma absoluutselt ei salli füüsikat ja seda õpetajat, kuigi ma olen viimased kaks ja pool aastat üritanud endast parima anda selleks, et asjalood muutuks paremaks.. aga kuidagi ei taha muutuda. Aga see selleks, kool on tegelikult tore, aga rutiin pole :)

Siis viimasel ajal ma olen täielikult filmifriigiks muutunud.. Ma olen neli päeva järjest IGA jumala päev filmi vaadanud (+ lisaks ei saa ma ka gossipita ehk siis teisipäev on minu highlight peale kooli, kui saab vaatata Gossip Girli). Nii, et ehk on ka see põhjus, miks ma kooli enam nii väga ei kipu :D

Aga uni on, ja ma ei viiiitsi siia enam midagi kirjutada.
Sweet dreams :)

siu!

Esiteks, ma tahaksin vabandust paluda kõigi nende ees, kes loevad mu blogi, et ma pole ammu siia kirjutanud (täpsemalt öeldes poolteist kuud), aga lihtsalt pole aega olnud. Ma tean, see on nõme vabandus, aga nii on: lõpuklass, kodused ülesanded ja nädalavahetused väsitavad rohkem kui peaksid.

Teiseks, ma mõtlen, et ehk hakkaks oma blogi kirjutama inglise keeles ja kui ma olen ükskord selle otsuse kindlalt vastu võtnud, siis palun ärge pahandage, kui on vigu, sest olgem ausad - ka 9 aastat inglise keele õpinguid ei muuda mind selliseks profiks nagu tahaksin.

Ning viimaks.. üritan siis võtta kokku viimase pooleteise kuu sündmused..

Septembri viimane nädalavahetus oli mõnus ja rahulik, kuid seda ei saa öelda oktoobri alguse kohta - siiski oli ju oktoobris üks nädalavahetus selline legendaarne nädalavahetus enne täisealiseks saamist ning see tuli korralikult ära saata. Seda ma tegingi, reedel oma maailma parima klassivenna seltsis, kes eksperimenteeris erinevaid kokteile ja nii mõnigi tuli tal väga hästi välja, laupäeval külastasin kohalikku jällegi ja kukkusin päris valusasti oma põlve lõhki (poolteist kuud paranemist on ka tore) ja ütleks, et minuga ikka juhtub ebareaalselt õnnetusi. Kobakäpp nagu ma olen :D Ja siis tuli mu sünnipäev, mille me võtsime vastu ühel päeval roosalt ja rahulikult ning teisel päeval Tannut kuulates. Ühesõnaga, need olid kaks nädalavahetust, millega ma rahule jäin. Siis peale oma sünnipäeva kannatasin isegi ühe nädala koolis käia ning siis hakkas kaua oodatud vaheaeg, mille Piku veetis linnas. Lühidalt kokkuvõttes oleks see siis selline: club von überblingen, Taevast sajab lihapalle, KalevSpa, Kairi ja veiniõhtu, Siimu ja staabikülastused, Inetu tõde ja mu lemmiknaised, club Hollywood ja mustafad, minu õe kodu ja katkine presskann ning auguga taldrik (siinkohal ütleks aitäh Carolile:D) ning muidugi ka kõik teised head inimesed mu ümber :)
Aga vaheaeg oli vägev ja ma jäin ülirahule sellega, but good things don't last forever ning taas algas kool ja kuigi me oleme alles kaks nädalat käinud koolis, siis kohati see tapab mind (või pigem on see rutiin, mis tapab), sest need kaks koolinädalat on olnud sellised: kool, kodu, õpi, loe, magama ning nii päevast päeva. Aga pole hullu, sest alati tulevad kiirelt nädalavahetused ning ilmselgeks on saanud juba see, et nädalavahetused viivad kõik teed tahes-tahtmata Tallinna.

Uuuh, ülevaade oma pooleteisest kuust tehtud ja täna rohkem kirjutada ei viitsi (kuid nüüd ma hakkan tihedamini siia kirjutama, ausõna!:))

Lõpetuseks ütleks TSAUUU ja lisaks ühe ilusa laulu ka!

P.

27.september

tsautsau :)

märkamatult on septembri lõpp kätte jõudnud ning ma panin tähele, et ma pole mitte ühtegi postitust veel teinud ning täna hakkan tuhinal seda parandama.

võtan siis lühidalt septembrikuu kokku: präänikuid oli vägev kooli viia, kool on elu (L), nädalavahetused on möödunud mõnusalt - esimene septembri nädalavahetus taasavastasin kohalikku lokaali ning tuli välja, et õigel ajal külastus toob positiivseid elamusi ehk siis piks sai endale sõpru juurde, teisel nädalavahetusel elasin tallinnas ja avastasin sealseid kohti ning siis eelmine nädalavahetus sain jällegi uusi tuttavaid, seekord küll mitte kohalikust klubist, vaid hoopis oma kauaigatsetud e4ni juurest (e4n on täiesti hull siiani ja täpselt my soulmate) ning see nv olin special delivery üritusel õhtujuht.. ühesõnaga - nädalavahetused on sisukad.. ja nädala sees siis taaskord kool, ja siis ma siin iga õhtul olen end harinud õppides ja raamatuid lugedes ning eks ma üritan oma füüsilist poolt ka arendada, aga eriti ei tohi tänu oma miljon-aastat-tagasi juhtunud õnnetusele (et kui ma paksuks lähen, siis süüdistage tooli:D) ja muidugi on mu lemmikud tagasi ehk siis gossip girl ja serena!

ja siis, et kõik mu blogi lugejad teaksid - võtsin selle julguse kokku ja lõikasin juuksed lühikeseks ning uskuge või mitte, aga esimest korda elus tulin juuksurist tagasi nii, et ma ühtegi pisarat ei poetanud. (kuid eile vanu pilte vaadates hakkas küll kahju oma juustest, which i really miss)

anyways, ma pole blogit ära unustanud, aga mul see aeg kipub käest ära libisema ja kuskile kaduma (selles süüdistaksin hea meelega unepoissi, kes päeviti mulle hea peotäie uneliiva silma poetab)

ja nüüd lendangi tagasi õpingute juurde - ehk siis perekonnaõpetus, here i come (ja siis tahan veel täna jooksma ka jõuda, kuigi ma ei tohiks VIST joosta, aga ehk on see andestatav)

you know you love me,

xoxo, P.

siusau :)

üks päev veel ja siis TERE KOOL :) suvi on ikka maailma kõige kiiremini veerenud ja see on olnud ülikõva.. koguaeg (välja arvatud viimased kaks nädalat) on mingi tegevus olnud ning meeldejäävaid hetki on olnud oioi kui palju. ainult mul on kahju, et ma pole suvel näinud oma kaasjat ning pole jõudnud kosele ja palangale - ehk kaks kohta, kus ma olen paar aastat järjest iga suvi käinud. aga pole hullu, kanaveres on 11 september pidu, ehk jõuab siis oma kosemusidele külla.

ja kui nüüd rääkida algavast koolist, siis mainiks ära, et JEEEEEEE, me oleme nüüd kõige vanemad ja targemad ja ilusamad (kes vastu vaidlevad, saavad tutaka kirja :D) ning kool on absoluutselt meie päralt. tegelikult on aga nii, et ükskõik kui vägev tundub olla viimases klassis, siis hakkab kahju, et ainult loetud kuud veel ja siis on läbi üks tähtsamatest eluperioodidest meie elus ning peale mida hargnevad teed ja igaüks läheb üle oma elu peale. võttis aega, et saaksime lähedaseks, kuid just nüüd, mil me oleme väga kokku kasvanud, tuleb lõpp ja kõik hakkavad silmapiirilt kaduma. mis seal ikka, see on elu - ei saa klammerduda tuttavate ja heade inimeste külge - tuleb leida endale uued inimesed, kes saadavad sind järgneval eluperioodil ning ainult KÕIGE TÄHTSAMAD jäävad sind ka varjuna saatma uute kõrval. kui kurb see ka poleks, on selles ka rõõmu, sest iga uus inimene toob ellu värvi juurde ja õpetab mingil määral elama.

... kuid seni, kuni ma saan olla OMA INIMESTEGA need viimased kuud, seni õpin ma neilt veel üht-teist ning naudin sajaprotsendiliselt nende seltskonda.

ärge unustage, elu on lill - always has been, always will be ;)

vaheaja viimane reede

jeps, ja kätte ongi jõudnud selle suvevaheaja ja ühtlasi ka VIIMASE suvevaheaja viimane reede ja ma olen kodus :) ja ma olen oma haigusest üle saanud, kuid praegu veel pean võtma antibiootikume ning ei tohi nädal aega pingutada ning seetõttu olengi kodus.. kuid ma hakkan juba harjuma, pole midagi nii hullu istuda kodus, võtta rahulikult ning mõelda, et tegelikult on elu ilus.

aga see ei tähenda, et ma oleksin päev läbi kodus istunud, eiii, käisin tsäku sünnal ja istusime neiudega ning arvake ära, et ma olin ainus alakas :D teised jõid kõik shampat ja ma olin ilusti viieline ning jõin hoopis mahla (AUSÕNA! -selles on süüdi ka antibiootikumid) ning leidsin, et kaine on tore olla, eriti heade ja lõbusate inimeste ümber. anni ja tsäku läksid märxi edasi ning ma lendasin koju, vaatasin veidi filmi ja nüüd kuulan Robbie Williamsit ning pean tõdema, et ÜLITSILL on, sest ta laulud on nii hea sisuga ja teevad ka pisut paha tuju heaks ning see, mis praegu on, seda võin ma nimetada rahuloluks, missest, et ma ei saa teha, seda mida ma tahan. kuid samas tekib küsimus, kas ma tahakski teha, seda mida ma arvan tahtvat end teha (ehk minna peole?!) veider eksole.. ei tea, mida ma tahan ning seda ma ei teagi kunagi.

tõesti, ma ei tea kunagi, mida ma päriselt tahan, sest ma samas tahaks nii palju asju, kuid kui ma järele mõtlema hakkan, siis ma leian, et mul ju pole tegelikult vaja seda, mida ma tol hetkel tahtsin. ma olen õnnelik ka paljude asjadeta ja ma olen TÕEPOOLEST õnnelik, sest õnneks pole tegelikult midagi vaja - õnn peitub sus endas ning kui inimene suudab sellest aru saada, siis iga väiksem asi teeb õnnelikuks (kuid minu puhul kehtib ka lause "the more i get, the more i want" ja seetõttu ma ei teagi, kas olla õnnelik ilma või tahta veel ja olla õnnelik selle üle, et olen oma tahtmise saanud)

enivei.. uni kipub peale, aga enne pean kindlalt kuulama kolme Robbie laulu: "Enternity", "Angel" ja "She's the one"

TOMORROW IS A BEAUTIFUL DAY, I WON'T LET IT SLIP AWAY :)
_____________________________________________________________________

You were there for summer dreaming
And you gave me what I need
And I hope you find your freedom
For eternity

-R.Williams "Eternity"